Kala sisaldab 13-23% täisväärtuslikke valke, mida on paljudes kalades lausa 25% (anšoovis, tuunikala); sügisel on isegi räimes valku kuni 23%. Rasva sisaldus kõigub 0,1-33%ni, sõltudes kala liigist ja püüdmisajast.

Rasvasemateks loetakse lõhelisi, heeringalisi, tuuralisi, tuunikala, skumbriat, makrelli. Üsna vähe on rasva tursas, hõbeheigis ja haugis. Äärmiselt kasulik kalarasv sisaldab suurtes kogustes A, D ja E vitamiine, mõnedes liikides ka B1 ja B2 vitamiini. Kala ja kalatooteid sisaldavad ka väga olulist Omega-rasvhapet.

Kalas on rikkalik valik mineraalaineid (1-5%), kuhu kuuluvad kaalium, raud ja fosfor. Oluline on mikroelement seleeni sisaldus, mis kaitseb inimorganismi vähirakkude arengu eest ja hoiab ära südameinfarkti. Kaaliumi, mis on oluline mikroelement südamehaigetele, sisaldus on suurem merekalades.

Kõikides merekalades on rohkesti joodi, millest meil rafineeritud toiduainete ajastul tihti vajaka jääb. Kalatoit on seega oluline ka kilpnäärme alatalituse all kannatavatele inimestele.

100-150 g merekala võib katta u 200mg inimese joodivajadusest.
Kala sisaldab vähesel määral süsivesikuid (oluline diabeetikutele) ja vähe naatriumit (tähtis keedusoolavaba dieedi jaoks).

Peale selle sisaldab kala veel palju vitamiine nagu A, D, B2, B6 ja B12;
samuti mineraalaineid nagu fosforit, rauda, magneesiumit ja kaaliumit. Kalas leidub ka eluks vajalikku mikroelementi seleeni, mis kaitseb südameinfarkti ja vähi eest.

Kõige väärtuslikum on kalas tema hästitalutav rasv. Eelkõige sellised kalad nagu angerjas, lõhe ja tuunikala sisaldavad Omega-3 rasvhappeid, mis võivad kaitsta südameveresoonkonna haiguste eest. (Südameinfarkti vähene esinemine Vahemeremaade elanike seas viitab nende suurele kalatoitude tarbimisele.)

Allikas: kalateave.ee