Statistikaameti andmetel tõusis kartulite hind veebruaris aastaga 89 protsenti ning eelmise kuuga võrreldes ligi poole võrra.

"Eelmine aasta oli kartulil läbi aegade madalaim hind. Hind oli alla suurutud kettide vahelise hinnasõja tulemusena - nii nagu oli lihasõda oli ka kartulisõda. Ettevõtted müüsid kartulit tegelikult alla omahinna. Kuna pakkumist oli piisavalt, siis oli võimalik seda teha," rääkis Hamburg Delfile.

"Sellest taustsüsteemist lähtuvalt hinda tõesti - kui eelmisel aastal müüdi läbi hooaja valdavalt alla omahinna, siis tänavu, kui kogu Euroopas kartulit ei jätku ja kus turg kujundab hinna, ongi see hinnavahe lihtsalt nii suur."

Eesti turgu mõjutab eelmise aasta ikaldus Venemaal. Venelased ostavad kokku lähiriikide kartulit ning nüüd, kui Eesti oma varud on lõppemas ning vaja on kartulit importida, ei ole seda nii vabalt võtta.

"Kui tava-aastal on kartulit imporditud Soomest ja Rootsist, selletõttu, et Eestis ei ole piisavalt külmhoidlaid, kus kartul kevadeni kvaliteetselt säiliks, siis tänavu aasta on reaalsus see, et kevadel ei ole Euroopast lihtsalt midagi võtta," rääkis Hamburg.

Eesti eelmise aasta kartulisaak oli tema sõnul keskmiste killast ja sõltus piirkonnast. "Sademete hulk oli Eesti lõikes väga erinev. Kes sai kasvuperioodil sademeid, neil olid väga head saagid. Minul isiklikult oli läbi aegade kehvem," sõnas ta.

Hamburg aga ei uskunud, et kartuli hinnal oleks meeletu kasvuruum. "Kusagil peaks lagi vastu tulema, sest tarbija ju otsustab, kas süüa kartulit, riisi või pastatooteid. Seetõttu ma ei arva, et see lõpmatuseni nii kesta saab," ütles ta.

Kartuli kuine hinnatõus küündis statistikaameti andmetel 49 protsendini ja Hamburgi sõnul on see veidi üllatav, kuna viimasel paari kuul on kartuli tootjahind püsinud stabiilne. Ta ütles, et võibolla on võrreldud võrreldamatuid hindu, kuid kuna ta ei tea metoodikat, siis ei oska ta ka asja lähemalt kommenteerida.