Kas Eestist kujuneb üleharitud riik?
Heade spetsialistide puudus süveneb lähiaastatel veelgi, sest noored eelistavad kutsekoolidele üha enam võimalust õppida kõrgkoolis ärijuhiks või juristiks. Osa kõrgkoole on juba asunud ärijuhtimise buumi vaigistama, pakkudes kõrvale ka muid erialasid.
Eelmisel aastal alustas õpinguid 1000 juuratudengit ja ligi 1300 tulevast ärijuhti. Kuigi osas koolides on praegu vastuvõtt alles pooleli, pole ka sel aastal oodata tungi vähenemist, pigem vastupidi.
“Õpin ärijuhtimist selleks, et tööandjad tulevikus mind alt tõmmata ei saaks,” põhjendab Audentese ärikoolis ärijuhtimist õppiv Margo Mägi oma eelistust. Kindlat kavatsust oma äri püsti panna Mägil praegu pole, esialgu on ta osanik isa firmas.
Audentese ärikooli turundusjuht Aive Levandi nendib, et ärijuhtideks pürgimine on nagu massipsühhoos. “Mõeldakse ikka, et teen oma äri ja saan rikkaks. Mõnel õnnestub oma äri luua juba kooliajal, kuid kõik ei mahu marjamaale,” räägib Levandi.
“Ma näen kõrvalt tudengeid, kel pole soont reaalainete peale, kuid nad punnitavad ärijuhtimist õppida. Sellisel asjal aga pole küll mõtet,” nendib Levandi. Rahast aga ülikool loobuda ei raatsi ja nii lastakse rõõmsalt punnitada edasi ka neil ärijuhiks pürgivail tudengeil, kel ehk annet millegi muu peale. Ärimeheks õppimine maksab Audenteses 1000–1500 krooni kuus. On ka kallimaid kohti.
Levandi sõnul pole ärijuhtimise eriala veel praegu ülekuumenenud, kuid on oht, et see varsti juhtub. Ta leiab, et varsti tuleb hetk, kus eestlased on niiöelda üleharitud ja tuleb hakata lihtsaid töölisi tooma Euroopa Liidust.
Vandeadvokaat Leon Glikman usub, et vaatamata juura tohutule populaarsusele on turul sellele erialale veel ruumi. “Meil on juriste kordades vähem kui teistes Euroopa riikides,” põhjendab ta. “Majandus muutub aina komplitseeritumaks, vara, mille üle vaielda, tuleb pidevalt juurde.” Advokaate on Eestis koos abidega 400, juriste aga tuhandeid.
Kuigi eraülikoolides õpib tulevasi juriste praegu kümme korda rohkem kui Tartu ülikoolis, eelistab Glikman oma büroosse uut töötajat palgates siiski riigiülikooli haridusega juristi. “Tartu Ülikoolist tulevad juristid on üle 90 protsendi teinud ära advokatuuri eksami,” põhjendab Glikman eelistust.
Samal ajal kui noored muutuvad üha haritumaks, suureneb nii töötus kui ka tööjõupuudus. Ettevõtjatel on vaja spetsialiste, mitte ärijuhte.
“Noored ei taha enam kutsekoolidesse minna, kõik lähevad linna ülikoolidesse,” sõnab TTÜ majandusprofessor Jaak Leimann. “Selline tendents suurendab tööjõupuudust, napib spetsialiste.”
Lindegaard Eesti ASi Põlvas asuv kartongivabrik kuulutas mitmes kohaliku lehe numbris, et otsib alkoholiprobleemideta tööjõudu. Käivitamisjärgus olev kartongivabrik vajaks tööle kuni 50 inimest, mingit eriharidust töötajatelt ei nõuta.
Lindegaardi projektijuhi Rain Rebase sõnul on tööjõupuudus ettevõttele tõsine probleem. “Inimesed on harjunud tööd tegema vanaviisi, meie juures aga peaksid nad natuke ka peaga töötama, samuti on alkohol probleemiks,” rääkis Rebane. “Pakume inimestele Eesti keskmist palka, kuid ilmselt ei hakkaks osa töötuid siis ka tööle, kui neile 10 000 krooni kuus maksta.”
Ettevõtjad nimetavad tööjõupuudust esimese töötegemist segava tegurina. Kurdetakse, et pole võtta ei lihttöölisi ega ka kutseharidust omavaid inimesi. Aastaid tagasi kolhoosidest ja riigifirmadest koondatud inimeste mõtteviis on juba liiga palju muutunud.
“Mul pole palgale võtta isegi mitte kõige lihtsama töö tegijaid,” kurdab Viru kalatööstuse juht Agu Laanemets alati, kui temaga ka muudel teemadel rääkida. Samas on Ida-Virus tööta viiendik tööealistest.
Haridusministeeriumi kutsehariduse peaeksperdi Marge Kõiva sõnul on praegu tööturul puudus kõikide kutsealade spetsialistidest. Viimastel aastatel on küll palju räägitud sellest, et noored ei taha minna õppima kutseõppeasutustesse, eelistades kõrgharidust, kuid siiski näeb Kõiva rõõmustavat tendentsi selles, et kutsekoolide õpilaste arv suureneb.
Faktid räägivad kõrghariduse üha suurenevast populaarsusest. Viimase seitsme aastaga on kutsekoolide õpilaste arv kasvanud 29%, üliõpilaste arv aga kahekordistunud.
“On loomulik, et noor ei taha kutsekooli minna, selline suundumus on ka teistes riikides,” sõnab haridusministeeriumi kõrghariduse talituse juhataja Maiki Udam. “Kui sõber Jaan õppis kutsekoolis ehitust ja on töötu ning sõber Mati õppis ülikoolis juurat ja töötab hästitasustatud kohal advokaadibüroos, siis mõistetavalt langeb valik pigem kõrgkooli kasuks.”
Udam soovitab tähelepanu pöörata IT-spetsialistide koolitusele. “See on eriala, kus meil juba täna spetsialiste napib,” sõnab ta. “Tulevikualaks on kindlasti ka geenitehnoloogia. Ilmselt suureneb tehnoloogilise mõtteviisi arengule vastukaaluks sotsiaal- ja humanitaarteaduste tähtsus.”
Lisaks peetakse perspektiivikateks elektroonikat-automaatikat, logistikat, kõike teeninduse (toitlustus, kaubandus, turism, hotellindus) ning puidu ja metsandusega seonduvat.
