Äripäeva arvates on prognoos liiga sünge, kuna enamik loetletud pidurdavaid faktoreid eksisteeris ka eelmisel aastal. Pigem on kaupmeestel soov tõrjuda uusi Eesti turule pürgijaid.

Sellel või järgmisel aastal võivad lisaks konkurentsi tihendama tulla näiteks sakslaste kaubakett Lidl ja norrakate Linstow. Lidl kui Säästumarketi peamine konkurent on juba asunud Eestis paljusid oma kaubamärke registreerima, Linstow plaanib Eesti suurima supermarketi ehitamist Tallinna Lennujaama lähedale. See tooks juurde 50 000 ruutmeetrit uut kaubanduspinda.

Õige on see, et uut kaubanduspinda on lisandunud kiiremini, kui on tarbimise kasv. Hiljuti avatud marketid peavad alles hakkama täisvõimsusega tööle ja turuosa sisse töötama ning sellega suuri investeeringuid tagasi teenima. Seetõttu võivad praegused kaubaketid teha n-ö negatiivset lobi kommertspankade suunas, et viimased ei kiirustaks laenude andmisega uustulnukatele. Kasulikum on näidata olukorda veidi tumedamates värvides.

Samas on meil elaniku kohta kaubanduspinda ikkagi paar korda vähem kui näiteks Soomes, mistõttu ruumi justkui oleks, kuid meie inimeste ostujõud on ka madalam. Tõsi on veel see, et avaturgude arvel enam poodidesse ostjaid ei lisandu.

Mis puutub eluasemelaenudesse, mida tõepoolest väljastatakse üha suuremas mahus, siis ei pidurda eluasemelaenud tarbimist kui sellist, vaid muudavad tublisti tarbimise struktuuri. Kes ehitab maja, sellel on tarvis osta ehitus- ja viimistlusmaterjale, mööblit, muud infrastruktuuri, nagu katlad, kaminad, soojuspumbad, elektriradiaatorid. Aga väiksema kodutehnika uuendamine lükatakse ehk rahapuuduses edasi. Süngete prognooside tegijate hulgas polnud näiteks ehitusmaterjalide müüjaid. Kuivõrd 2003. aastat peetakse eluasemelaenude uueks tippaastaks, siis lähevad neil asjad endiselt ülesmäge. Ka automüüjatel läheb edukalt, ja kes suudab osta uue auto, see on vaevalt sunnitud kõhu kõrvalt kokku hoidma. Märkimisväärse osa tarbimisest annavad turistid, aga nende voolu pidurdumist pole ette näha.

Teine põhjus negatiivse signaali andmiseks võivad olla Tallinna Kaubamaja neljanda kvartali kehvad tulemused, mistõttu tuleb aktsionäre veidi ette valmistada. Prohmakas oli kliendikaardiga seonduv, lojaalsed ostjad võisid tunda end petetud. Viimane jõulumüük ei läinud näiteks olmeelektroonika osas kõige edukamalt, ja seda mitte üksnes Tallinna Kaubamajal.

Kahtlemata on laenukoormus suurenenud ka seetõttu, et makstakse tagasi vanu tarbimislaene ja järelmakse. Kuid palgataseme tõustes ja palkade legaliseerudes antakse välja uusi kaarte või suurendatakse limiite, mistõttu tarbimise kasvutempo ei tarvitse sel aastal väheneda. Pangandus, kui ta kardab kaubandusele laenu anda, võiks alandada tarbimislaenude intressi.