Kiirlaevade hilinemine tõi kahju

Kiirlaevaliikluse hilinemise tõttu kuu-poolteise võrra kaotasid laevafirmad miljoneid kroone ja Eestisse jäi tulemata tuhandeid turiste.

Esimesena lubas oma Nordic Jetiga Helsingisse sissesõitu katsetama minna Nordic Jetline. “Kui sisse pääseme, hakkame homme regulaarselt sõitma,” ütles firma müügijuht Sigrid Tammes teisipäeval. Eelmisel aastal tegi katamaraan oma esimese sõidu juba 15. märtsil. Nordic Jetline’ile tähendas poolteise kuu pikkuseks veninud hilinemine 35.000–40.000 reisijat vähem.

Rahalises väljenduses võib kaotus olla 2 miljoni krooni ringis. Kuna aga selleks suveks on juba praegu broneeritud 10–15 protsenti rohkem kohti kui tavaliselt, loodab Tammes, et aasta kokkuvõttes laevafirma kuigi suurt kaotust ei kanna. Praeguse reisijate arvu suurenemise paneb ta sõja- ja haiguseohu arvele, sest skandinaavlased eelistavad tänavu kaugete maade asemel lähiriikidesse matkata. “Kindlasti on vale väide, et kiirlaevaliiklus kaotab hooaja lühenemise tõttu oma ärilise mõtte,” lausus Tammes.

Sama suure kahjunumbri ütles ka Lindaliini ASi juhataja Enn Rohula. 15 miljoni krooni suuruse keskmise kuukäibe juures pole 2 miljonit krooni just väike summa. Tiiburid Laura ja Janika üritavad liiklust alustada 9. mail, uus laev Linda Express aga nädal või kaks hiljem. Rohula sõnul on kõik laevad saanud talvel täishoolduse ja hooajaks valmis. Eelmisel aastal ühe äparduse teise järel üle elanud Linda Express on Rohula kinnitust mööda töökorras juba sügisest.

Oma kahe Autoexpressiga plaanib reedel merele minna ka Tallink. Eelmisel aastal alustasid need liiklust 28. märtsil. Tallinki finantsjuhi Marek Mägi hinnangul jäi kiirlaevaliikluse viibimise tõttu vedamata ligikaudu 20 000 reisijat. Piletirahasse ümberarvestatult oleks kaotus 10 miljoni krooni ringis. Summa on suur, kuid Tallinki 230 miljoni krooni suuruse keskmise kuukäibe juures on kaotus siiski suhteliselt väike, leidis Mägi. Tegelikult vedas Tallink selle aasta aprillis peaaegu sama palju reisijaid kui aasta tagasi, kuid selles oli suuri teeneid uuel suurlaeval Romantika, mida aasta tagasi veel ei olnud.

Silja Line’i SuperSeaCat Four peaks liiklemist alustama 12. mail, kuid 20. mail lisandub veel SuperSeaCat Three. Silja Line Eesti juhatuse esimees Meelis Laido ütles, et kiirlaevade reisijad on aprillis suurtele laevadele Finnjet ja Starwind ümber tõstetud, kuid need pole kaugeltki kõiki soovijaid mahutanud. Mahajääjatest on osa Tallinna asemel ka Stockholmi reisinud, teadis ta. Eelmisel aastal vedas SuperSeaCat 1. aprillist 11. maini 26.000 reisijat.

Selle aasta kaotust on raske määrata, sest pole teada, kui suur osa reisis suurte Silja Line’i laevadega ja kui palju inimesi reisist hoopis loobus. 13 miljoni krooni suuruse kuukäibe juues võis laevafirma kahju liikluse hilinemisest olla tagasihoidlike arvutuste kohaselt 2–3 miljonit krooni.

Kõik laevafirmad jätavad liikluse alguspäevast rääkides siiski ka taganemistee. Juhul, kui Peterburi poolt liiguvad siia uued jäämassid, võivad plaanid muutuda. Lähipäevade ilmaprognoos lubab õnneks sooja.

Copterline’ile on soodsalt mõjunud rasked jääolud Soome lahel, viimastel kuudel on tavapärase 28 lennu asemel toimunud kuni 40 lendu päevas. Aastaks 2003 plaanib Copterline Tallinna–Helsingi liinile ligikaudu 70.000 reisijat, teatas ettevõte. 2004. aasta alguseks loodab Copterline avada uue liini Helsingi–Peterburi suunal. Sama aasta lõpuks toob Copterline liinile uue helikopteri Sikorsky 92+, kuhu mahub 25 reisijat, praeguse Sikrosky 76+ asemel, kuhu mahub 12 reisijat.