Eestis tegutsevaid seafarme jõustuv direktiiv eriti ei mõjuta, kirjutas Delovõje Vedomosti. Sest esiteks, nüüdisaegsed moodsad sigalad vastavad juba kõrgendatud nõudmistele, ja teiseks, paljud farmid eelistavad osta põrsaid ja mitte pidada emiseid, kirjutas aripaev.ee.

„Kuna nendest muutustest oli teada juba 2002. aastal, jõudsid seafarmid kümne aastaga muudatusteks ette valmistuda,“ ütles põllumajandusministeeriumi loomakaitse ja põllumajandusloomade aretuse büroo peaspetsialist Margus Proses. „Näiteks munadega oli hoopis teine lugu, kui tuli kanapuure ümber ehitada. See tõstiski munade hinda.”

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja (EPKK) nõukogu esimees Aavo Mölder ütles, et praegu tegeleb Eestis tiinete emiste pidamisega 34 seafarmi. „Ekseko on sellel turul monopoolses seisuses. Samuti annab ettevõte oma põrsaid nii-öelda rendile ning seejärel ostab tagasi juba liha,” seletas Mölder.

Uued nõudmised puudutavad eelkõige väikseid põllumajandusettevõtteid, mida Euroopas on üpris palju. Seega on direktiivi mõju sealiha hindadele ja mahtudele vältimatu. Tootjad ise märgivad, et palju rohkem muret tekitab pidev elektri, söötade jm hinnatõus.