Kodumaisel kaubavähil tänavu kriips peal

Tänavu ei turustata Eestis ühtegi kodumaist jõevähki, sest keskkonnaministri määrusega on vähipüük jõgedes ja järvedes täielikult keelatud ning üksikutel vähikasvatajatel pole potti panekuks parajat kaubavähki anda.

Kuna eelmise aasta põuane suvi ja varajased külmad viisid vähivarud looduslikes veekogudes kõigi aegade madalaimale tasemele, keelas keskkonnaminister Villu Reiljan tänavu vähipüügi, mis normaalolukorras oleks olnud lubatud 26. juulist kuni 24. septembrini. Teadlaste hinnangul hukkus mullu näiteks Eesti olulisimas vähipiirkonnas Saaremaal ligi 143.000 vähki ehk 60 protsenti populatsioonist. Ministri kehtestatud püügikeeld ei laiene vähikasvanduste kohta.

Vähi kokkuostu hind on viimaste aastate jooksul kasvanud üle kolme korra. Kui mõni aasta tagasi pakkusid kokkuostjad pottipanekuks sobiva kaubavähi eest 10 krooni, siis eelmisel sügisel juba 35 krooni. Ja kasvuruumi on veel küllaga — Põhjamaades maksab vähk umbes kolm eurot ehk 47–50 krooni.

Kaheksa aastat vähi- ja kalakasvatamisega tegelenud Jõgevamaa mees Aarne Liiv nendib kurbusega, et vähikatk röövis talt võimaluse tänavusel vähikeelu aastal hästi teenida. “Mul ei ole pakkuda tänavu kahjuks ühtki kaubavähki,” ütleb Liiv.

Liiv usub, et vähipüügi keeld piirab vähkide salapüüki, sest totaalse keelu korral pole mõtet tegutseda kokkuostjatel. “Ainus teoreetiline võimalus on — ja selline pakkumine on mulle tehtud — turustada röövpüütud vähki kui minu kasvandusest pärit vähki,” räägib Liiv. “Selline sobileping mind absoluutselt ei huvita.”