Kogume jõukust või tarbime?

Äripäev kirjutas eile, et meie inimestele on säästmine ja investeerimine tunduvalt kallim kui Läti ja Leedu investoreile. Äripäeva meelest peaks Eesti analoogselt Läti ja Leeduga suunama inimesi rohkem säästma ja investeerima.

Inimesed oleks tulevikus jõukamad, kui nad ei kulutaks praegu tulusid ära. Viimase aja hoogne tarbimine tekitab muret. Samas näitab see, et inimestel on rohkem raha käes ja seda tuleks kasutada targemalt.

Kuidas peaks Eesti aga seda tegema, kas analoogselt Lätiga, st maksustama väärtpaberitulu nullmääraga, või sarnaselt Leeduga, seades maksusoodustusele ajalise piirangu, või hoopis säilitama ühetaolise maksustamise, alandades tulumaksumäära ja kaotades erandid?

See teema väärib diskussiooni. Toimetus on seda meelt, et praeguse süsteemi säilitamine on kõige ebaotstarbekam, sest see soosib tarbimist, mitte säästmist või jõukuse suurendamist.

Nullmaksumäära kasuks räägib mitu argumenti. Üks on see, et rohkem inimesi investeerib või säästab. Praegu pole selleks stiimulit, sest investeeringutelt saadav tulu on kõrgemalt maksustatud kui tarbimine — käibemaks on 18, tulumaks 24 protsenti. Seejuures on rahalt, mida eraisik investeerib, kord juba tulumaks maha arvatud.

Kõiki kapitaliliike tuleb võrdselt kohelda — veel üks tugev argument nullmaksumäärale. Kui näiteks ette­võte suunab oma kasumi tagasi ettevõttesse, on see maksuvaba. Ka kinnisvara müügitulult ei pea maksma tulumaksu, kui kinnisvara on olnud omaniku käes vähemalt aasta. Kuid kinnisvarasse saavad investeerida ja ettevõtte püsti panna eeskätt jõukamad kodanikud. Tavaline investor on ebasoodsamas olukorras.

Lisaks sellele soosib praegune süsteem ettevõtteid — eraisikust investorid peavad kohe aktsiatulult tulumaksu tasuma. Need investorid, kes on loonud osaühingud oma aktsiaportfelli haldamiseks, seda aga tegema ei pea.

Kas peaksime aga toetama ka spekulante? Toimetuse meelest mitte. Selle vältimiseks tuleb kehtestada ajaline piirang, nagu tegid leedulased.

Maksuvabastuse kasuks räägivad ka sellised seigad, millele viitas investeerimispankur Rain Lõhmus eilses lehes: suurvõit kasiinost on maksuvaba, aga enda püstipandud ettevõtte müügilt tuleb maksta riigile tulumaksu.

Ent tegemist oleks järjekordse erandiga. Mida vähem erandeid, seda parem — lihtsamad maksureeglid, hõlpsam ja odavam makse administreerida. See on tugev vastuargument maksusoodustuse sisseseadmisele.

Madalad maksumäärad, erandite arvu piiramine, üleminek otsestelt kaudsetele maksudele, tööjõu ja kapitali maksukoormuse vähendamine, tarbimise kõrgem maksustamine — see soodustab kõige paremini säästmist ja investeerimist.

Paraku on praegune valitsusliit valinud üldise maksukoormuse suurendamise tee. Tulumaksureform aeglustub, kavandatav ökomaksu­reform on sisuliselt maksude tõstmise reform. Eestlaste ettevõtlikkus väheneb niigi, nagu näitavad uuringud, valitsus piirab veel omakorda eestlaste ette­võtluses kaasalöömise võimalusi.

Sellises olukorras on otstarbekam kehtestada nullmäär väärtpaberitulule. Riigieelarve ei kaotaks suurt midagi, sest aktiivseid erainvestoreid on meil käputäis. Valitsuse otsustada on, kas meie inimesed saavad veidi jõukamaks või mitte.