Kuigi mõne toiduainetööstuses tegeva inimese sõnul on selline nähtus nagu tootepiraatlus pigem 1990ndate märk, mil enamik kahemehefirmast kontserni teinud kaupu ilmavalgust nägi, väidavad teised jällegi, et ettevõtluse algusaja paha komme on uuel sajandil taas edukalt elustatud ning käibele võetud.

Paremini, kui pelgalt sõnadega, saab seda tõestada ise mõnes supermarketis lettidel ostjaid ootavaid kaupu jälgides, olgu selleks siis moos, määrdejuust, grill-liha või teab mis veel — kopeeritakse nii karpide kujundusi, nimesid kui ka sisu.

“Turul valitseb kasutamismeetod: see, mis hästi müüb, tehke järele,” räägib Salvesti juht Veljo Ipits, kes toob kohe näite oma firma kaubamärki kandvast tootest: külmsupp Suvi. “Meie tegime külmsupi Suvi, konkurent tegi Suvise külmsupi,” ütleb ta, vihjates Põltsamaa Felixi tootele, mis on vahepeal teinud läbi nimemuutuse ning seisab lettidel nüüd Suvesupi nime all. “Kui nimi on end turule sisse söönud ja inimestele tuttav, on konkurendil seda hea ära kasutada,” leiab Ipits. “Loomulikult, kui pannakse 0,01 g soola juurde, saab ju öelda, et tegemist on hoopis teise tootega,” selgitab ta sarkastiliselt firma juriidilist abitust.

Rakvere Lihakombinaadi juht Olle Horm räägib, kuidas nende hästimüüv grill-lihamarinaad konkurendile meeldima hakkas. “Viimane näide on meil keefirimarinaadis šašlõkk, mis on müüginumbrite järgi kindlalt number üks. Nüüd äkki tuli Uvic välja sama asjaga ning pannud ka veel karbile “No. 1”!” on Horm hämmingus, kuna summad, mis tavaliselt tootearenduse alla maetakse, on üpriski suured.