Mullusega võrreldes on rikkumiste arv oluliselt suurem, sest aasta tagasi oli rikkumisi vaid 15 protsenti, teatas amet.

Kontrollitud mõõtevahendite hulgas olid erinevate poodide ja pesumajade kaalud ning kangakaupluste mõõtevahendid. Peamiseks rikkumiseks osutus mõõtevahendi taatlemata jätmine. Mõnedel juhtudel puudusid ettevõtjal taatlust tõendavad dokumendid ning mõned taatluskleebised ei olnud loetavad.

Kaks kõige ekstreemsemat rikkumist avastasid inspektorid pesumajadest. Ühes Harjumaa pesumajas kaaluti riideid vene-aegse roostes kaaluga, mille alusel arvutati teenuse osutamise hind. Ühes Tallinna pesumajas aga kaaluti pesu elektronkaaluga, mida oli viimati taadeldud 10 aastat tagasi ehk 2002. aastal.

Kaubandustegevuse seaduse alusel on kauplejal kohustus tagada arveldamise õigsus ja mõõtmise täpsus ning seda saab teha ainult taadeldud mõõtevahendiga.

Kehtivat taatlust tõendab kleebis ja plomm. Kuigi need ei pea olema tarbijale nähtaval kohal on tal kahtluse korral siiski õigus paluda müüjal näidata selle olemasolu.

Ettevõtjad, kelle mõõtevahendid ei vastanud nõuetele, on tänaseks need puudused kõrvaldanud. Tarbijakaitseamet jätkab sarnaste kontrollide tegemist ka sel aastal.