Koolitaja: sisserändajad tunnevad sageli huvi, kuidas asutada Eestis oma ettevõte

Martin Lään juhib äriühingut Expat Relocation Estonia. See firma koolitab juba aasta jagu välismaalasi, kes on erinevatel põhjustel Eestisse elama asunud. Lään räägib usutluses, mida immigrantidele õpetatakse, mille vastu nad huvi tunnevad ja kuidas omavahel kogemusi jagavad.

Millistest rahvustest on teie koolitatavad olnud? Kust on Eestisse saabunud kõige kaugemad tulijad?

Publik on üsna kirju ja rahvast on tõesti väga erinevatest maailma nurkadest. Kõige enam on venelasi ja ukrainlasi, aga palju on ka soomlasi, sakslasi, türklasi. Eksootilisematest kohtadest mainiks ehk Uus-Meremaad, Austraaliat või ka näiteks Taid.

Kes koolitustel osalevad?

Valdav osa meie koolitustel käijatest on nooremapoolsed inimesed (vanuses 20–35). Naisi on nende hulgas pisut rohkem kui mehi.

Kuidas need inimesed teie koolitusele satuvad? Kas see on neile kohustuslik?

Inimestele annab infot kohanemisprogrammi kohta Politsei- ja Piirivalveamet (PPA). Kui uussisserändaja saab kätte oma Eesti isikut tõendava dokumendi, saab ta PPA-lt ka info ja suunamise kohanemisprogrammi koolitustele.

Kohanemisprogrammis osalemine ei ole inimesele kohustuslik. Samas loodan, et meie kursustelt saadav info on inimestele kasulik ja vajalik ja koolitustel ei käida mitte sellepärast, et “peab”, vaid sellepärast, et on huvitav. Küsime inimestelt alati kogetu kohta ka tagasisidet ja üsna sagedased on rõõmsad tähelepanekud, et inimene sai meie juures kiiresti vastuse küsimustele, millele tal muidu oleks kulunud ehk päevi või nädalaid.

Kuna inimesel on õigus kohanemisprogrammi koolitustele tulla viie aasta jooksul alates Eestisse elama asumisest, on ka juhtunud, et meie juurde tulevad inimesed, kes on juba näiteks neli aastat siin olnud ja ütlevad “Oleks selline programm olnud olemas siis, kui ma saabusin, oleks see mu sisseelamise palju lihtsamaks teinud!”

Kui pikk üks koolitus ajaliselt on?

Üks temaatiline moodul kestab kaheksa tundi. Tegu on ühepäevase koolitusega, mis toimub nädalavahetusel 10-st 18-ni. Hetkel on välja kujunenud nii, et laupäeviti koolitame vene keeles ja pühapäeviti samal teemal, aga inglise keeles. Keelekursused, mis on samuti osaks kohanemisprogrammist, kestavad 80 akadeemilist tundi. Ka keelekursuseid teeme eraldi vene ja inglise keele baasil.

Kas on juhtunud, et mõni koolitatav on koolituse pooleli jätnud?

Jah, on küll. Peamiselt on olnud tegu sellega, et inimene on pidanud pärastlõunal kusagil mujal olema või näiteks koju laste juurde minema, kuna abikaasa pidi ära sõitma vms. Seda, et inimene oleks koolituselt rahuolematuse tõttu välja jalutanud, pole küll olnud. Vähemalt ei ole see olnud demonstratiivne.

Kirjeldage palun võimalikult täpselt, mida te neile õpetate ja selgitate? Mida nad küsivad?

See, mida räägime, sõltub paljuski loomulikult konkreetsest moodulist. Baasmooduli käigus räägime Eesti riigi põhialustest, demokraatiast, vabadustest, parlamentaarsest riigikorrast, riigi institutsioonidest, kodanike ja välismaalaste õigustest ja kohustustest.

Siin räägime detailselt ka elamislubadega seonduvast temaatikast – kuidas taotleda, pikendada, mida peab silmas pidama, kui inimesel elus asjad muutuvad, mis mõjutavad välismaalase õiguslikku staatust Eestis – näiteks inimesel on elamisluba töötamiseks, aga ta vallandatakse.

Või on elamisluba elama asumiseks abikaasa juurde, aga abielu lõpeb, või on elamisluba õppimiseks ja õpingud lõppevad või katkevad jne. Elamislubasid puudutav on üsna keeruline temaatika ja inimestel on parem saada infot asjatundjatelt, mitte kuulujuttude kaudu.

Mille kohta kõige rohkem küsitakse?

Kõige rohkem küsimusi ongi tavaliselt elamislubadega seonduva kohta. Samuti huvitab inimesi näiteks juhilubade vahetamisega ja autode registreerimisega seonduv ja kindlasti ka tervisekindlustus – kellel on ja kellel pole õigust haigekassa kindlustusele. Need on igapäevaelu küsimused, milledele saabujad ennekõike vastuseid otsivad. Uuritakse ka kodakondsuse taotlemise kohta ja keelenõuete kohta.

Töö- ja ettevõtlusmoodulis räägime, kuidas leida tööd. Mida pakub töötukassa? Millised on töötajate õigused ja kohustused? Palk ja maksud, puhkus, toetused. Samuti kuidas asutada ettevõtet, mida peab ettevõtjaks soovija oma plaanide tegemisel arvestama? Tutvustame inimestele ka erinevaid tugivõrgustikke ja organisatsioone, millede liikmeks nad võivad astuda või kust nõu küsida.

Kas Eestisse jõudnud välismaalased ka päris oma äri loomise peale mõtlevad?

Üllatavalt palju tuntaksegi huvi ettevõtlusega alustamise kohta. Inimesed on aktiivsed ja ettevõtlikud. Mitmetel on siin juba firmad asutatud ja viiakse oma äriplaane ellu.

Mida te lastega peredele õpetate?

Peremoodulis kõneleme laste õigustest ja kohustustest, lasteaiakohtadest, koolikohustusest, peretoetustest, hobiharidusest ja vabast ajast. Eraldi teema, mille kohta palju küsitakse on Eesti-välismaa segaperedes kasvavate laste kodakondsuse temaatika.

Mõnikord on olnud vaja hajutada hirme, mis on seotud kuulujuttudega selle kohta, et ametnikel on õigus peredest lapsi ka väiksemate probleemide korral ära võtta.

Laste- ja noortemoodulis kirjeldame, mida lapsed Eestis teha ja mängida armastavad. Millised võimalused on lapsel ja noorel koos oma vanematega Eestis teha ja aega veeta? Räägime võimalustest Eestis õppida ja oma huvialadega tegeleda.

Mis on teid koolitustel üllatanud?

Kohanemisprogrammi üheks väga oluliseks eesmärgiks on tekitada Eestisse saabuvale välismaalasele uus sotsiaalne võrgustik. Seda näeme ka oma gruppides. Inimesed mitte ainult ei kuula, mida lektor neile räägib, vaid jagavad ka ise oma kogemusi ja infot.

Näiteks hiljuti oli meil töömooduli koolitusel üks jurist Venemaalt, kes jagas teistele kohal viibinud Venemaalt pärit inimestele infot Vene maksuseaduste kohta, mis puudutab sealseid kodanikke, kes elavad välismaal.

Sellist infot meie jagada ei oska, aga kui keegi publikust näitab üles seesugust initsiatiivi, on kohanemisprogramm oma ülesannet veelgi paremini täitnud.

Kas õpilased on vahetevahel tülli ka pööranud?

Selliseid juhtumeid ei ole ette tulnud. Inimesed, kes on osalenud meie programmis, on olnud huvitatud Eesti ja siinse elu kohta info saamisest. Seetõttu pole meielt diplomaatiliseks kõrgpilotaažiks vajadust tekkinud.

Loomulikult kehtib meie koolitustel põhimõte, et teiste arvamust tuleb respekteerida ja austada. Nii nagu Eesti ühiskonnas tervikuna see tavaks on. Loodame, et meie koolituspäev on ka väikeseks Eesti elu mudeliks, mis aitab saabujatel siin hõlpsamini kohaneda.

Kas olete ka oma koolitatute edaspidise käekäiguga kursis? Kui paljud jäävad neist Eestisse, kui paljud rändavad siit kuhugi mujale?

Eelkõige just keelekursuste õpetajad suhtlevad küll oma endiste õpilastega ka pärast kursuste lõppu. Käiakse koos kohvikus vms. Kuna keelegrupid käivad koos kauem, on neil rohkem võimalusi siduvamaid sõprussuhteid sõlmida.

Otseselt me inimeste saatuse osas järge ei pea. On loomulik, et inimesed tulevad ja lähevad. Õppimise ja töötamise eesmärgil Eestisse tulnud inimesed on liikuvam seltskond – stuudiumi või tööprojekti lõppedes liigutakse sageli edasi. Need, kes on Eestisse tulnud perekondlike sidemete kaudu, on tavaliselt püsivamad.

Isiklik kogemus pärineb mul näiteks juunikuisest reisist Kreekasse, kus kohtusin tänaval ühe endise õpilasega, kes oli samuti koos abikaasaga soojale maale puhkama tulnud, et hiljem koos meiega koju Tallinnasse sõita.

MIS ON MIS

Uussisserändajate kohanemisprogrammi rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest. Programmi kogumaksumus on 6,8 miljonit eurot, sellest 5,8 miljonit tuleb Euroopast ja siseministeeriumi omafinantseering on miljon eurot.

Möödunud aastal anti tähtajaline elamisluba või registreeris oma elukoha Eestis pea Paide-suuruse linna jagu välismaalasi. Tähtajaline elamisluba anti 4928 kolmandatest riikidest pärit välismaalasele ning oma elukoha Eestis registreeris 3176 Euroopa Liidu, Euroopa Majanduspiirkonna ja Šveitsi kodanikku – kokku seega 8104 inimest. Eestisse tullakse nii tööle, õppima kui ka perele järele.