Kõrgkoolides ületootmine

Diplomist ametisse saamiseks ning kõrge palga teenimiseks üksi ei piisa, sest kõrgharidus on muutumas massihariduseks.

Eesti Üliõpilaskondade Liidu (EÜL) avaliku poliitika tegevjuht Rait Talvik on töötuse kasvust kõrgkoolilõpetanute seas ning neile pakutava keskmise palga alanemisest teadlik. “Tegu pole väga Eesti-keskse fenomeniga, töötus kõrgkooli lõpetanute hulgas suureneb kogu maailmas,” ütles Talvik. “Kõrgharidus tänapäeva kontekstis ei tähenda automaatselt töökohta ja kõrget palka.” Et väga tihedaks läinud konkurentsis läbi lüüa, on Talviku sõnul vaja midagi enamat kui diplom — võitlusvõimet, paindlikkust ja kogemust. Tõusnud on praktika osatähtsus.

Sel kevadel EBSi rahvusvahelise ärijuhtimise ettevõtte rahanduse ja finantsarvestuse suuna cum laude lõpetanud Madis Jääger läks tööle pärast kolmandat kursust. Ta on üks neist, keda õpingukaaslased iseloomustavad kui võitjat ning kadestades vaatavad. Auditi nooremkonsultandi kohale PricewaterhouseCoopersis (PwC), kuhu Jääger pürgis, kandideeris veidi üle 200 noore, kellest tööle võeti kümme. Jäägeri sõnul oli PwC-l kahju väga häid pakkumisi kasutamata jätta.

“Pead millegagi välja paistma, mida peale õppimise veel teed ja tuleb ennast müüa,” rääkis Jääger, kes kõik neli õpinguaastat oli üliõpilasesinduse liige ning kolmandal kursusel EBSi üliõpilasomavalitsuse president. Lisaks oli tal ette näidata kogemus USAs toimunud äri-case’ide võistluselt, kus kooli meeskond osales ainsana Ida-Euroopast, ning aastane raadiosaate vedamine Kuku Raadios.

Jääger ütles, et ehkki õpingute ajal tööle minekuks majanduslikku vajadust polnud, soovis ta end proovile panna. Selleks, et oma süvaõppe valikut säilitada, hakkas noormees loengutes käima peamiselt õhtuti ning nädalavahetusel.

“Töötamine õppimise kõrvalt kujuneb kiiresti õppimiseks töötamise kõrvalt. Seal on oht, et inimesed jätavad kooli unarusse,” märkis Jääger. “Ehkki räägin enda tegudele vastu, arvan, et päevaõppe tudengid võiks enne tööle asumist kooli ära lõpetada.” Samas kiitis Jääger varianti, kus töötamine läheb arvesse praktikana ning lõputöö saab teha oma tegeliku töö valdkonnast. Töötamise kasuks räägib ka see, et tudeng hakkab omandatavat haridust rohkem väärtustama, saades aru, mille jaoks ta õpib.

“Kolmeaastastel bakalaureustel võib tekkida probleeme, kandideerides nelja-aastaste bakalaureuste ja viie-aastaste magistritega,” ütles Rait Talvik ning kinnitas, et ka praeguste lõpetajate hulgas on küllaltki palju neid, kes asuvad 3000kroonise palgaga riigitööle. “Võime küsida, kas investeering kõrgharidusse on end ära tasunud?” päris Talvik ja rääkis, et olulisimaiks kõrgkoolist saadavaiks oskusteks muutuvad ülekantavad oskused, näiteks analüüsi- ja suhtlemisoskus, mida saab rakendada mitmes eluvaldkonnas. Omandatava eriala nimetus on selle juures teisejärguline.

Mõned kõrgkoolid on teinud küsitlusi, selgitamaks, kuidas nende lõpetanutel läheb, millistel ametikohtadel nad töötavad ja kui suurt palka saavad. Tööturuamet peab töötute arvestust koolide kaupa, erialade lõikes statistikat ei tehta.

Tallinna Pedagoogikaülikooli (TPÜ) eelmise aasta andmetel tegi 2001. aastal lõpetanutest 62 protsenti erialast tööd ja jätkas õpinguid magistrantuuris. Küsitluse ajal otsis tööd 6 protsenti lõpetanutest. 2002. aasta lõpetanute käekäigust teeb TPÜ kokkuvõtted novembriks.

Tartu Ülikooli (TÜ) karjääriteenistuse peaspetsialist Kadrin Kergand märkis, et vaid 23% ülikooli tudengeid ei tööta õpingute ajal, kuid ülejäänutel on lõpetamise ajaks töökogemus olemas. Läbi viidud küsitluse ajal oli töötuid 3 protsenti lõpetanutest. Kooli lõpetanute brutopalk erines rohkem kui seitse korda ning algas 2000 kroonist kuus. Kõrgeimat palka said majandus-, õigus- ja matemaatika- informaatikateaduskonna lõpetanud.

Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) kevadel tehtud uuring näitas, et eelmise aasta lõpetanutest on töötu üks protsent noori. Ehkki TTÜ õppeosakonna juhataja Maiki Udam hindas lõpetanute üldist palgataset konkurentsivõimeliseks, näitas uuring, et 11 protsendi vastanute palgatase jäi maha tolle hetke riigi keskmisest, 5879 kroonist. Üle 15.000kroonise teenistusega lõpetanuid omasid kõige rohkem infotehnoloogia- ja majandusteaduskond.

Udam märkis: “Õppimise pikenemisse üle nominaalaja ei suhtu me loomulikult hästi. Samal ajal mõistame, et paljud üliõpilased on sunnitud toimetulekuks õppimise ajal töötama.”