Reedel kell kaks pärastlõunal on Johns Hopkinsi ülikooli Laureli linnakeses asuva füüsikalabori suurde auditooriumisse kogunenud umbes 300 inimest, enamik neist labori töötajad. Tänase kollokviumi teema erutab meeli: Eesti kogemused maailma esimesest internetisõjast.

Lavale astub kogukas pöetud peaga mees: teksastes, tossudes, kaks T-särki üksteise otsa tõmmatud. See on iisraellane Gadi Evron, kes veetis kübersõja kõrghetkedel neli päeva Eestis kohalikel meestel abiks ja kellest on nüüd saanud liikuv kogemuste pagas.

Gadi teab kohalikku dress code’i küll — esineja kannab ülikonda -, kuid talle meeldib mitteformaalsus ja ta tahab, et inimesed ennast mõnusasti tunneksid. “Palun öelge mulle, mida te loodate täna teada saada?” küsib Gadi soojenduseks.

Hei, kes võitis?

Hetke on auditoorium vakka, siis tõuseb püsti härra tagareast. “Ma tahan kindel olla, et mina ei oleks teise internetisõja ohver,” teatab ta. Saal naerab, soojeneb üles. “Mis on internetisõda?” “Mis juhtus esimeses internetisõjas?” “Hei, kes võitis?” Saali kaasalöömisest kergendatud Gadi žestikuleerib nagu tuuleveski.

Tema esimene soov on kuulajatele selgeks teha: kübersõjas lahingute pidamise au kuulub eestlastele. Ja mis oleks paremat kui tuua kaasa kübersõja kindral kaugest Eestist? Seal ta ongi, esimeses reas, palun astu ette, Hillar. Valges T-särgis, lühikestes pükstes ja sandaalides Hillar Aarelaid kerkib esireast saali ette ja saab aplausi.

“Ma mõtlesin, et mina olen sobimatult riides, aga vaadake, mis Hillaril seljas on!” nõuab Gadi auditooriumilt heakskiitvat naerupahvakut. “Muidugi, tema ettekääne on see, et ta pagas ei jõudnud kohale.” Pagasi kaotamise jutt ei ole nali: Aarelaid näitab rahvale T-särki kirjaga “Skyteam”, väikest lohutust kliendi soliidsemad rõivad Pariisi jätnud lennufirmalt.

Gadi nokib eestlaste kallal edasi. “Nii, kus siis on see riik nimega Elbonia?” Avanevalt slaidilt selgub, et tegemist on kolmanda maailma riigiga Ida-Euroopas, mille peamine eksport on pori ja peamine põrandaalune eksport habemega imikud.

Sellest pole midagi. Peagi kuulevad ameeriklased, et enamik eestlasi käis viimast korda pangakontoris isiklikult kohal kümme aastat tagasi (sest kõik käib internetis), et meil toimusid maailma esimesed e-parlamendivalimised, et meil on proportsionaalne tulumaks. Lisaks veel odav õlu ja palju blonde näitsikuid. Eesti reputatsioon on taastatud.

Järgneb detailsem kirjeldus meie küberrünnakutest, mida katkestavad Gadi viited esimesesse ritta eestlasest kaasvõitlejale, kellele antakse õigus igal hetkel vahele segada.

Eesti jättis sügava mulje

Esimest korda Eestis viibinud Gadile on jätnud sügava mulje Eesti avatus rünnakute ajal ning see, et kõik tunnevad kõiki. “See on väga sõbralik keskkond!” Gadi temperamentne patseerimine puldi tagant saali keskpaika ja tagasi näitab, kui põnev asi on kübersõda.

“Kes oli asja taga?” küsib esineja saalilt. Vaikus. “Come oooon!” “Venelased,” tõuseb pomin pingiridadest. “Häh, te ju teadsite, aga ei tahtnud seda välja öelda,” vangutab Gadi pead.

Hinnangu saab ka NATO eksperdi kohalolek. “Sina ütle. Võid öelda?” küsib Gadi sõbrale õlale raksatades. “Ma võin öelda küll,” teatab Hillar saali ette asudes. “Tõsiselt?” “Võin öelda küll.”

Psühholoog NATOst

Eesti rünnakutõrjemeeskond alustas oma päeva kell kuus hommikul, nii et kui NATO ekspert kell kümme oma igahommikust ülevaadet sai, oli Aarelaid juba joonud esimese kohvi ja teinud esimese sigareti. “Astusin ruumi, kus mind ootas mees märkmiku ja pastakaga. See oli suurepärane! Sain rääkida, oma mõtetel selgineda lasta ja uusi plaane teha,” hindab Aarelaid.

Saal muigab: NATO ekspert saatis eestlastele abiks psühholoogi.

Autoga tagasi pealinna poole sõites räägib Gadi, kuidas kõik üritavad endale võtta kübekest kübersõjas välja teenitud au. Näe, isegi tema teenib sellega kuulsust. Juba paari päeva pärast astub kübersõja veteranide tiim Aarelaid-Evron üles prominentsel IT-professionaalide konverentsil. Hillar, tõsi küll, on püüdnud pääseda umbes ühe ettekandega kuus.

Gadi läheks hea meelega Eestisse tagasi. “Meil sai nalja,” ütleb ta sõbra poole vaadates, hääl tulvil ilusaid mälestusi.

Eesti kübermeeskond võitles proffidega 27. aprillil alanud ligi kolm nädalat kestnud küberrünnakutest Eesti vastu võtsid osa nii kahvatumate oskustega häkkerid kui ka professionaalsed küberründespetsialistid, kellel pidi rünnakute elluviimiseks olema ka märkimisväärseid ressursse. Mõnel juhul oli võimalik kindlaks teha, millisest arvutist rünnakud tulevad, kuid rünnakute rahastajad on teadmata. Peamiseks meetodiks oli DDoS (Distributed Denial of Service) rünnakud, mille käigus genereeritakse mitmelt arvutilt hulgaliselt päringuid eesmärgiga rünnatav server sedavõrd üle koormata, et see pole enam suuteline tööd jätkama. Kasutati hulgaliselt botnet’e — omavahel ühendatud arvuteid üle maailma, mida kutsutakse ka zombie’deks, kuna arvutite omanikud pole tavaliselt teadlikud, milleks nende omandit kasutatakse. Löögi all olid peamised valitsuse serverid ning ka pangad ja meedia.

Eesti Riigi Infosüsteemide Arenduskeskus ja väliseksperdid vastasid rünnakutele kolmel viisil:

• otsiti taga ja tehti kahjutuks meid ründavaid botnet’e ja zombie’sid
• filtreeriti paha liiklust, et see ei jõuaks serveriteni
• suurendati serverite jõudlust

Gadi Evron
Ennast turvaentusiastiks nimetav iisraellane Gadi Evron töötab USAs asuva riskihindamislahendusi pakkuva firma Beyond Security heaks, ametliku tiitliga turvajutlustaja. Samuti toimetab ta turvateemalist portaali SecuriTeam. Ta oli Iisraeli valitsuse internetiturbespetsialist ning sealse arvutivõrkudes toimuvate turvaintsidentide käsitlemisega tegeleva CERTi (Computer Emergency Response Team) asutaja. Ehk siis tegemist on Iisraeli Hillar Aarelaiuga.