Kuidas kasvavad ettevõtlikud inimesed?



Kuidas kasvavad ettevõtlikud inimesed?
Ettevõtlusnädal

Kuidas sünnivad ja kasvavad ettevõtlikud inimesed, küsib Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskuse noorte koordinaator Siim Kasari. Igaüks vajab tema sõnul teadmiste omandamisel teooria kõrval juhendamist, innustamist, vahel ka tagasihoidmist. Eestis napib aga nii majanduse kui ka ettevõtluse õpetajaid ja õpilasfirmade juhendajaid. Paljud töötavad mitmes koolis korraga ja on pigem teooriat tundvad aineõpetajad, aga hästi sobiks ka noortetöötaja või juhendajakoolituse läbinud pühendunud lapsevanem.

Käimas on üle-eestiline ettevõtlusnädal, mis on sel aastal suunatud rohkem noortele. President sõnas Võrus ettevõtlusnädalat avades, et ettevõtlus on looming, mis peab tulema inimese seest: “Loomulikult saab omandada erinevaid ettevõtluses vajaminevaid oskusi, kuid need üksi ei muuda kedagi ettevõtlikuks. Ettevõtlikkus on idee, tahtmine seda alustada ja ka kindel soov kuhugi välja jõuda.” Tänavu on ka järelkasvu väärtustav laste ja noorte kultuuriaasta. Tore, aga kuidas?

Ettevõtlusõpet napib isegi Tallinna ümbruses

Isegi Harjumaal, mida arvatakse olevat rikas ja justkui isearenev, avaneb väga erinev pilt. Tallinna ja lähiümbruse ehk rahvasuus kuldse ringi ning ülejäänu ehk tagamaa ettevõtlusaktiivsus erineb näiteks kaks korda. Lõhe väljendub ka haridusteenuse osutamises, kus vaid kolmandikus koolides pakutakse eri õppeastmeis ettevõtlus- või majandusõpet.

Majandusõpe tähendab peamiselt teoreetilist mikro- ja makroökonoomikat, ent praktilist õpet (ehk näiteks koole, kus eelmisel õppeaastal loodi õpilasfirmasid) antakse Harjumaa 63 koolist vaid üheksas. Isegi kui mõne gümnaasiumi kodulehelt võib lugeda ettevõtlussuunast, ei pruugi see tähendada, et õppekava on tegelikult avatud, vaid see ootab alles paberil õpilasi ja õpetajaid. Ja kui need leitaksegi, ei pruugi noored ikka saada oma kätega tegemise kogemusi.

Kutsekool võib olla paremaks kasvulavaks

Nii võivadki hoopis kutsekoolide õpilasfirmad olla tugevamad, sest nad seovad oma õpilasfirma tegevuse valitud kutseerialaga. Keskmine gümnaasiuminoor ei pruugi olla aga kunagi üheski ettevõttes külaski käinud. Aga just õpilasfirmades arendatakse noortes ettevõtlikke isikuomadusi ja pakutakse äri algatamise kogemust – peamiselt õpilasfirmade programmi Junior Achievement kaudu.

Varakult praktiku abil ettevõtluskogemusega kokku puutuv noor saab paremini elus hakkama, kummutades sealhulgas noorte seas levivaid müüte, et ettevõtja võib kaua magada ja teenib palju pappi. Õpilasfirmas näevad nad kiiresti pingutuse määra, et turule pääseda, kuidas ettevõtja töö sõltub kellast kellani tegutsevatest teistest organisatsioonidest ja kui palju tuleb panustada suhetele ning koostööle, et mitte raha pärast ruttu omavahel tülli minna. Sedagi juhtub.

Euroopa parim õpilasfirma meil on, nüüd on vaja vundamenti tugevdada

Õpilasfirmad ei tee enam vaid seepe või küünlaid, nagu paljud kipuvad kritiseerima, vaid nii ideede kui ka omavaheline konkurents muudkui kasvab: mullu registreeriti Eestis rekordarv, üle 200 firma. Äsja täitus läbi aegade tehtud 3000 õpilasfirma piir ja tänavu tuli Eesti õpilasfima ka Euroopa meistriks. Tegu oli Tartus Hugo Treffneri Gümnaasiumis tehtud õpilasfirmaga Festera, mis toodab biolangundavaid prügikaste. Noored võitsid maikuus Eesti parima õpilasfirma tiitli ainulaadse prügikastiga, milles saab lihtsalt ja mugavalt koduköögis lagundada oma biojäätmeid. Kahe kuuga tekib toidujäätmetest väärtuslik huumus, mida saab kasutada näiteks ürtide kasvatamiseks. Prügikaste on saadaval kahes erinevas suuruses: 25 liitrit ja 40 liitrit.

Selle edu taga on kahtlemata pealehakkamine, noorte saadavad uued kontaktid ja omandatud uued oskused (sh suhtlemine). Just see, mida ootavad tööandjad täna ja veel enam tulevikus kõigilt ja milleta ei saa iseendale edukaks tööandjaks pürgida.

Mitmeid nimetatud probleemidest aitavad lahendada maakondlikud arenduskeskused, ärgitades koole kasutama programmi “Ettevõtlik kool” abil aktiivõppemeetodeid. Tegeleme ka ainekavade praktilisemaks muutmise ja abi pakkumisega õpilasfirmade juhendamisel ja mentorlusel. Julgustan kõiki kasutama üleriigilise kompetentsikeskuste võrgustiku võimalusi – vaid kohalikul tasandil on parim ülevaade omakandi ettevõtlustegevusest, et seda suunda edukalt arendada.

Haridus- ja teadusministeerium kutsub tänavu esmakordselt üles tunnustama viies kategoorias ettevõtlikke õppureid ning silmapaistvaid ettevõtlusõppe edendajaid, õpetajaid ja mentoreid. Ehk on tunnustus üks ajend, mis paneb inimesi veel innukamalt tegutsema?