Kuldmedal teeb rikkaks

“Ma ei mõtle nii, et kui Pekingis kulda ei tule, on maailma lõpp,” lausus kettaheitja Gerd Kanter.

Selle lause väljaütlemise ajal ei mõelnud Kanter ehk sellele, et peale igipõlise austuse ning hingerahu teeb olümpiakuld sportlase ka rikkaks. Kui lähtuda inflatsioonist ning toetajate ja riigi lahkuse kasvust, võib kuld sisse tuua kuni 3 miljonit krooni.

Valitsuse otsusega on sellel aasta kullavõitja päralt tervelt 1,6 miljonit krooni. Lisaks toetavad sportlasi nende kodulinnad, suursponsorid ja vabatahtlikud.

Tänavu jaanuaris leppis valitsuskabinet kokku põhimõtetes, kuidas premeerida väljapaistvaid tulemusi saavutanud sportlasi ja nende treenereid valitsuse reservist.

Spordialaliidult tulnud vastava taotluse esitab kultuuriminister valitsusele, kes otsustab, kuidas Eestit esindanud sportlasi auhinnata.

Kui palju igal olümpial raha antakse, pole kultuuriministeeriumi spordiosakonna nõuniku Malle Englasi sõnul fikseeritud üheski dokumendis. “Valitsus arutab ja otsustab ning on vaid üks konkreetne summa. Varem oli nii, et valitsus lubas miljoni ja siis lubas ka Eesti Olümpiakomitee miljoni. Komiteel endal seda raha ei olnud ja nii küsiti see summa jälle riigilt,” kirjeldas Englas.

“Tiit Sokk ja Erika Salumäe said pärast 1988. aasta mänge omale krundi ja maja. Praeguste summade eest ei saa korteritki,” sõnas Englas.

Meie ainsate medalilootuste — kettaheitemasina Gerd Kanteri ja sõudeduo Jaansoni ning Endreksoni — võitudele annavad oma rahalise panuse meeste kodulinnad.

Pärnakad Jüri Jaanson ja Tõnu Endrekson saavad tingimata preemia, kui medal tuleb, kinnitas linnavalitsus. “Praegu ei ole ühtegi summat eraldatud, ei ole ühegi medaliga arvestatud. Kui medal tuleb, siis me ilmtingimata toetame. Summa selgub kohe pärast seda, kui on võimalus premeerida,” selgitas Pärnu linna pressiesindaja.

Tallinna linnavalitsus samuti summat ei tea, kuid kindlasti toetab. “Kanterit oleme alati meeles pidanud ja reservfondist kenakese summa ka eraldame,” sõnas Raepressi toimetaja Toomas Pirn.