Eesti Proovikoja direktor Tõnu Tõniste ütles väärismetalliturgu iseloomustades, et kõigepealt maksab inimene toidu, korteri, auto jm hädavajaliku eest. Kui raha üle jääb, käiakse maailma vaatamas ja alles siis ostetakse kuld- või hõbeasju. Eesti Proovikojast on tänavu esimese poolaastaga läbi käinud 15% vähem kuldtooteid kui mullu samal perioodil. Hõbeasjade ulatus langus mõne protsendini.

Eesti Proovikoda, mida Tõnu Tõniste juhib ja kus Eesti müüdavad kuld- ja hõbeasjad ning teised väärisesemed enne poelettidele suundumist üle vaadatakse, on riigiasutus. See kontrollib ehetes jm väärismetalltoodetes väärismetallide sisaldust. Juhul kui sisaldus vastab normile, märgistab proovikoda eseme kontrollmärgise ehk lõviga ja numbri ehk prooviga. See garanteerib ostjale, et tegemist on tõesti korraliku väärismetalliga. Proovikotta peavad oma kauba ülevaatamiseks tooma kõik väärismetallesemetega tegelevad jae- ja hulgikaupmehed.

Tõnu Tõniste kinnitusel näitab proovikoja statistika, et 2002. aastal võis väärismetalltoodete turul täheldada tõusu. Kui 2001. aastal käis proovikojast läbi 400 kg kuldtooteid ja 870 kg hõbetooteid, siis 2002. aastal 470 kg kuld- ja 1010 kg hõbeasju. Ümmarguselt veerandi kuld- ja kümnendiku hõbetoodetest moodustavad kohalike ehk Eesti tootjate töö.

Proovikoja statistikast nähtub, et kui see asutus poleks esemete n-ö ehtsust hinnanud, oleks poolteise kuu jooksul müüdud ostjatele 320 alaproovilist import- ja 250 kohaliku valmistaja tehtud alaväärtuslikku kuldeset. See tähendab, et poolteise kuuga oleks petta saanud üle 500 inimese. Importtoodete puhul osutub kulla puhul alaväärtuslikuks keskmiselt iga 200. ese. Importhõbeasjadest moodustab aga kas praagi või võltsingute osakaal kokku 6%, seega on 16. hõbeese võltsing.