Kumu — Kuidas Uhkelt Miljoneid Uputati
Lasnamäe servale ehitatud Kumu ehk uus kunstimuuseum on kahtlemata Eesti iseseisvusaja kalleim ja silmapaistvaim riigi ehitatud hoone. Sama ilus kui hoone katuseterrassilt avanev vaade Tallinna lahele ei ole aga Kumu ehitamisprotsess ega sellega kaasnenud riigihanked.
Enamik suurematest riigihangetest tehti väljakuulutamiseta läbirääkimistega ja seda kõige erinevamatel põhjustel. Peamine põhjus oli, et kogu aeg oli kiire. Kiiresti oli vaja ehitaja leida, kiiresti oli vaja leida raamatupidamisteenuse pakkuja, kiire oli toolide ostuga jne. Ka ilmnesid pidevalt ettenägematud asjaolud, mistõttu oli vaja teha mitmeid muudatusi projektis või täiendavaid lisatöid ehitusel. Näiteks tunnelit, mille kaudu Kumusse veoautod väärtuslike maalikoormatega sõitma hakkavad, polnud üldse alguses plaanis ehitadagi. Aga töö käigus selgus, et Kumu ehitusaugu kõrvalkrundi omanik ei ole huvitatud oma krundi müümisest ega taha, et tema Kadrioru pargi äärse maja asemele ehitataks sõidutee Kumuni. Nii tuligi Kumuni pääsemiseks raiuda tunnel läbi Lasnamäe veeru paese pinnase.
Hoolimata pidevast kiirustamisest jäi Kumu valmimine ometi hilisemaks, kui alguses plaani oli võetud. 2003. aasta augustis Merko Ehitusega sõlmitud peatöövõtulepingu järgi kohustus Merko tööd lõpetama 5. maiks 2005. Kuid juba 2004. aasta alguses paistis, et nii ruttu ikkagi ei jõua ja uueks tööde lõpptähtajaks pandi 31. oktoober 2005.
Kumu lõplik maksumus ja see, kui palju siis kogu ehitamine ikkagi kallimaks läks, on hoopis ise küsimus. Ametnike hulgas olevat käibele läinud ütlus, et kui jutt käib umbes ühest miljardist kroonist, siis lühidalt on see “üks Kumu”.
Kumu ehituse sihtasutuse inimeste sõnul on muuseumi rajamise hind koos sisustusega 656 miljonit krooni ja mitte kriipsugi rohkem. Kui lüüa kokku aga kõikide
Kumu hangete maksumused, tuleb koguhinnaks hoopis 740 miljonit krooni.
Kunstimuuseumi Ehituse SA juhatuse esimees Voldemar Promet on öelnud, et ehitus läks kallimaks vaid 6–7 protsenti ja sihtasutuse haldusjuhi Heinu Klaasi arvates tuleks Euroopasse püstitada ausammas Kumu ehitajatele, sest asi läks vaid 10 protsenti plaanitust kallimaks.
Merko Ehitus tegi muuseumi ehitusel seitse korda lisatöid
Kumu ehituse peatöövõtjalt Merko Ehituselt telliti peatöövõtule lisaks täiendavaid ja ettenägematutel asjaoludel lisatöid seitsmel korral.
Algsele summale, millega Merko Ehitus kohustus Kumu valmis ehitama, lisandub niimoodi sujuvalt ligi 80 miljonit krooni ja kokkuvõttes läheb töö 30 miljonit krooni kallimaks summast, mille eest lubas riigihankel hoone valmis ehitada kalleima pakkumise teinud Estconde-E.
Kumu kui Eesti viimase aja kalleima riikliku ehitusobjekti ehitamine on ehitusfirmadele ihaldusväärne töö. Sestap pole ka imestada, et esimene katse leida avatud riigihankel peatöövõtja lörri läheb. Asi suubub vaidlustesse, rahul ei ole riigihankel osalejatele esitatavate tingimustega ei Remet, YIT Ehitus ega ka Skanska-EMV.
Kolme kuu pärast kuulutab Kunstimuuseumi Ehituse SA välja uue peatöövõtja leidmise konkursi. Sedapuhku on see piiratud riigihange. Osaleda saavad Estconde-E, Skanska EMV, FKSM, Merko Ehitus ja Eesti Ehitus. Miks ei tehtud avatud pakkumist — sest objekt on suur ja unikaalne ning töö taotlejate kvalifikatsiooni oli otstarbekas kontrollida enne pakkumise kutse dokumentide esitamist, nagu seisab riigihanke pakkumismenetluse põhjenduses. Võidab Merko Ehitus, kes lubab Kumu valmis ehitada 518 miljoni krooni eest mai alguseks 2005. Kalleima pakkumise, 560 miljonit krooni teeb Estconde-E. Vaidlustab asja Rand ja Tuulberg, kuid see vaie ei jõua kohtus kuskile.
Merko võit peatöövõtu konkursil on aga sisuliselt ette teada, sest vahepeal on Kumu ehitus juba alanud. Nimelt oli tarvis teha kiireloomulisi töid vundamendiaugu ja tunneliga, mis olid varisemisohtlikud. Kunstimuuseumi Ehituse SA haldusjuhi Heinu Klaasi sõnul peeti küll läbirääkimisi kõikide suuremate ehitus- ja betoonitöid tegevate firmadega, kuid lõpuks kvalifitseerub Merko Ehitus. Selle töö teevad nad ära 24,7 miljoni krooniga.
Loomulikult andis selle terve Kumu ehitusega võrreldes rahaliselt väikese tööjupi tegemine Merkole eelise peatöövõtja hankekonkursil, mis vahepeal on jõudnud otsuse tegemise faasi. “Muidugi oli Merkol eelis, ta ju tundis juba objekti,” ütleb Klaas.
Möödub mõni kuu, kui selgub, et tunneli ja tugimüüri ehituseks on vaja teha lisatöid. Jälle kutsutakse kohale Merko mehed, samuti inimesed ASist Raunopol ja Talter. Merko võidab sellegi hanke, töö hinnaks lepitakse kokku 1,95 miljonit krooni.
Kaks nädalat hiljem ilmneb ootamatult, et Kumu hoone süvendi ja tunneli ehituseks on ikka veel vaja lisatöid teha. Jälle kästakse Merko meestel ilmuda Kumusse ja lepitakse kokku, et töö saab tehtud 4,9 miljoni krooni eest. Aeg läheb edasi kuu võrra, kui nähtub, et muuseumi ehitusel on jälle vaja teha lisatöid erinevalt sellest, mis alguses kokku lepitud. Tööd on jälle täiesti ennenägematutel asjaoludel vajalikuks osutunud ja mis muud, kui Merko mehed jälle letti, et neilt ca 5,5 miljoni krooni eest lisatöid tellida.
Nüüd möödub rahulikult peaaegu pool aastat, kuni selgub, et jällegi pole peatöövõtulepingus kirjas olulisi töid. Merko mehed kohale ja sõlmitakse leping 15 miljoni krooni peale.
Mais 2005, ajal, mil Kumu hoone pidi esialgsete plaanide järgi juba valmis olema, on jälle vaja tellida Merkolt lisatöid. Muu hulgas on vaja panna maha teistsugused põrandakatted, kui arhitekt alguses ette nägi. See “lisa” läheb maksma 11,1 miljonit krooni. See ei ole veel kõik. Augustis kutsutakse Merko jälle kohale, sest on vaja täiendavalt teha elektrivooluseadmete paigaldustöid. Selle töö hind on 16 miljonit krooni.
Merko Ehituse Kumu projekti direktori Raul Ojala sõnul ei ole ehituse selline kallinemine ja lisatööd midagi väga erilist. “Tegemist on ju väga unikaalse hoonega ja selline kallinemine on täiesti normaalne,” ütleb Ojala. “Mul ei tule küll meelde ühtegi ehitusobjekti, mille lõplik maksumus ei ole läinud kallimaks planeeritust.” Ojala ütleb, et peatöövõtja otsimise ajal tundus Kumu projekt vist tõesti mõne ehitusfirma jaoks magus, kuid tegelikult on tegemist väga keerulise objektiga. “Lisaks veel, et ELiga liitumine mõjutas meid nii tööjõuga seotud probleemidega kui ka ehitusmaterjali kallinemisega,” sõnab ta.
Merkol peatöövõtjana on aega asjad lõpetada 31. oktoobrini, esmaspäevani. Kui selleks ajaks valmis ei saa, hakkab tiksuma leppetrahv — 100 000 krooni päevas. “Jõuame valmis küll,” lubab Ojala.
Kallist juriidilist nõu andis Kaasik
Juriidilist nõu ostis Kumu ehituse sihtasutus Viktor Kaasiku advokaadibüroolt hinnaga 1770 krooni tund, kokku teenis Kaasik tänu Kumu nõustamisele 1,23 miljonit krooni.
1770 krooni tunni juriidilise nõu eest on üsna soolane hind, mistõttu on imekspandav, et peale Viktor Kaasiku büroo ei tahtnudki keegi
Kumu ehitamise sihtasutusele teenust müüa. “Selle hanke vastu tundis huvi ainult Viktor Kaasik,” ütleb Kumu ehitamise sihtasutuse haldusjuht Heinu Klaas. “Miks teised ei tulnud konkureerima, ei oska öelda.” Ehk on põhjuseks pakkujale esitatud tingimused, millele vastab vaid Kaasiku büroo? “Vaevalt, et see nii on,” sõnab Klaas mõnevõrra ärritudes.
Tegelikult tehti hange nii imekiiresti ära, et loetud päevade jooksul, mil hanke teade riigihangete registris rippus, ei olevat seda keegi peale Kaasiku märganud. Advokaat Kaido Ehasoo avaldas Postimehes koguni arvamust, et teadet kunagi üles ei riputatud, sest keegi advokaadifirmadest poleks kahe silma vahele jätnud nii mahukat tööd.
Igal juhul sõlmib Kumu sihtasutus Viktor Kaasiku bürooga hankelepingu ning juba kuu aja pärast korraldab Kaasik sihtasutusele kuuluva Tallinnas Pärnu mnt 10 asuva kinnistu enampakkumist. Mäletatavasti jõuab see maja hiljem ringiga Viktor Kaasiku endaga seotud firma omandusse ning uus omanik küsib siis maja hinnaks juba ca 200 miljonit krooni ehk 120 miljonit krooni rohkem, kui hoone eest vaid aasta varem oli saanud Kumu ehitamise sihtasutus. Lisaks saab Kaasik enampakkumise korraldamiselt veel 1,4 protsenti müüdava maja hinnast ehk 1,1 miljonit krooni.
Advokaadibüroo V. Kaasik ja KO OÜ käive viimastel aastatel muudkui väheneb ning paari aastaga on büroo sisuliselt töötajatest tühjaks jooksnud. Viimane asjaolu on ka põhjuseks, miks Kumul oli vaja veel teisegi advokaadibürooga juriidilise nõustamise leping sõlmida.
Nimelt esindas advokaat Jaanus Tehver, kes kuni 2003. aasta kevadeni töötas Viktor Kaasiku büroos, Kumu sihtasutust kohtus vaidlustes ehituse peatöövõtu vaidlustanud ehitusfirmadega. 2003. aasta kevadel lõi Tehver oma advokaadibüroo Tehver ja Partnerid, kuid Kumu ehitamise sihtasutus vajas jätkuvalt abi kohtus. Nii tehtigi riigihange, mille tulemusena 2003. aasta lõpus sõlmis sihtasutus ligi 200 000kroonise lepingu advokaadibürooga Tehver ja Partnerid.
Muuseumi projekteerimistööd kallinesid looduse vingerpussi tõttu
Kumu projekteerimistööd läksid oodatust miljoneid kroone kallimaks, sest esialgne maja projekt tuli ümber teha — paekaldasse õhitud auk osutus teistsuguseks, kui projekteerijad paberile olid joonistanud.
2002. aastal pakkus AS Nord Projekt Kumu projekteerimistööde hinnaks 24,5 miljonit krooni. Riigihangetest on aga näha, et kokku maksis nende töö hoopis 29 miljonit krooni. Kunstimuuseumi Ehituse SA haldusjuhi Heinu Klaasi sõnul oli üks põhjus, miks tööd kallimaks läksid, see, et paljud lahendused olid ehitamise ajaks vananenud. “Te ka ei oleks tahtnud siin näha kümne aasta tagust signalisatsioonisüsteemi või valguslahendust,” teatab Klaas.
Nord Projektis ei tea praegu ei juht Andres Saar ega Kumu projektijuht Riho Joala, kuidas täpselt Kumu projekteerima satuti. Saar mäletab, et neid kutsuti lihtsalt konkursil osalema. Joala lausub, et tema palgati projektiga tegelema siis, kui lepingutele oli juba alla kirjutatud.
Miks need tööd siis ikkagi nii palju kallimaks läksid? Joala rõhutab, et tegemist on ainulaadse objektiga, millesarnast Eestis pole varem tehtud ja ehitusplatsil auku kaevates tuleb alati valmis olla projekti muutma.
“Kui looduslikku kivimisse augu kaevad, siis ei kuku kunagi välja nii, nagu ta paberil joonistatud on,” ütleb Joala. Aga miks mitte siis kõigepealt auk valmis kaevata ja siis projekteerima hakata? “Siis me tõenäoliselt istuks ikka veel selle augu ääres ja meil ei oleks seda maja.”
Joala tunnistab ka, et Nord Projektil oli hulk Soome päritolu alltöövõtjaid, kellest paljud olid arhitekti soovitatud. “Paljud Soome partnerid olid arhitekti leitud ja tema kaudu kaasatud,” kinnitab Joala, tunnistades, et tegelikult muidugi ei ole tavapärane kasutada niivõrd paljusid alltöövõtjaid. Telefonis loeb Joala üles üksteist firmat, kes oli projekteerimisega seotud, vähemalt viis neist on Soome päritolu ja osa pisemaid ei tule talle kohe meeldegi. “Eestis ei ole kõikide nii spetsiifiliste erialade spetsialiste võtta.”
Peale Nord Projekti pakuti projekteerimistöid teha OÜ-le Arhitektuuribüroo R. Projekt, väidab ehituse järelevaataja Urmas Toomet. R. Projekt pole aga Kumu riigihankest midagi kuulnud, ilmselt on Kumu inimesed R. Projekti R-Konsultiga segamini ajanud.
Arhitektuuribüroo R-Konsult omanikule Irina Rauale ei meenu hoobilt, et nad oleks Kumuga seotud olnud. Hetke pärast tunnistab Raud, et jah — detailplaneeringu tegemist ehitusloa saamiseks pakuti neile. “Me ütlesime, et ei ole huvitatud,” meenutab Raud. “Kui me teeme planeeringu, siis me teeme ise majad ka. Meil ei olnud loominguliselt huvi. Loominguline huvi oli Pekka Vapaavuoril.”
Hill & Knowlton võitis mesijutuga
Kumu ehituses pole tühjade pihkudega jäänud suhtekorraldajadki — 2002. aastal otsis Kumu PR-partnerit. Hill & Knowlton sai saagiks pool miljonit krooni.
Kõige esimese asjana ei tehtud riigihanget mitte selleks, et leida firma, kes Kumu projekteeriks ja siis valmis ehitaks, vaid hoopis selleks, et leida suhtekorraldaja. Esialgu otsiti suhtekorraldusfirmat ainult selleks, et PR-spetsialistid kirjutaksid Kumule 37 000 krooni eest valmis kommunikatsioonistrateegia, kusjuures hankes oli kirjas, et raamlepingut pole plaanis sõlmida. Mõni kuu hiljem selgus aga vajadus raamlepingu järele ning Hill & Knowlton sai loomulikult Kumult otsepakkumise. Nii kasvaski esimese hanke käigus välja kuulutatud 37 000 krooni tegelikult 500 000krooniseks hankeks.
Esimesel hankepakkumisel, kus, nagu hiljem on välja tulnud, otsustati sisuliselt poole miljoni kroonise töö tegija, osalesid AS Hill & Knowlton Eesti ning KPMS & Partnerid. Viimane jäi võistluses pika ninaga.
KPMSi konsultant Margus Mets ei oska Kumu valikule tagantjärele midagi ette heita. “Sellistel puhkudel on tõde alati vaataja silmades,” sõnab Mets, vihjates, et Hill & Knowltoni tollane juht Peep Mühls oskas oma ideid lihtsalt õigel ajal otsustajatele võimalikult positiivses valguses näidata. Kas see tähendab, et Mühls käis nõukogu liikmete juures aktiivselt lobitööd tegemas? “Muidugi. Selles on Peep Mühls tugev.”
Hill & Knowlton Kumu riigihanget eriti kommenteerida ei taha. Praegune juht Daniel Vaarik ei töötanud toona veel ettevõttes ning soovitab pöörduda toonase juhi Peep Mühlsi poole, kes praegu veab suhtekorraldusfirmat OÜ BaltiMore Partners. “Ma saan aru, et see kõik oli minu ajal, aga mul ei sobi rääkida oma endise töökoha nimel,” ei ole Mühls nõus Kumu ja Hill & Knowltoni vahelisi suhteid kommenteerima.
Kunstimuuseumi Ehituse SA haldusjuht Heinu Klaas ei mäleta enam, mida täpselt Hill & Knowlton neile korraldas, teab vaid öelda, et show’d on sellel ehitusel päris palju tehtud. Esialgu sõlmiti tema sõnul raamleping, millega määrati kindlaks tunnitasud ja hiljem sai selle järgi sõlmida uusi lepinguid.
Thulema toolid meeldisid Kumu inimestele teistest rohkem
AS Thulema sai Kumu ehitusest 2,5 miljoni kroonise ampsu, millest natuke üle poole moodustavad neli pea samas suurusjärgus toolihanget, mis tegelikult oleks pidanud ühes tükis olema.
Kumu ehituseks on Thu¬lema käest tellitud 1,3 miljoni krooni eest restoranimööblit ja 1,2 miljoni eest mitmesuguseid toole. Toolide hange on jagatud neljaks osaks, sest toolide tellimisega läks juba väga kiireks ja koos käibemaksuga on 354 000 krooni see piir, alla mille saab hankeid teha kiiremini ja lihtmenetlusega. Kiireks läks asi aga seetõttu, et esimene toolide hange vaidlustati, kõige odavamal pakkujal polnud ISO juhtimissertifikaati.
“Esialgu tegime toolide peale avatud hanke, aga see jõudis sinna, kuhu mööblihanked ikka tavaliselt,” selgitab Heinu Klaas Kunstimuuseumi Ehituse SAst. Vaidlustaja oli AS Elke Mööbel, kes pakkus hinna poolest kõige soodsamat kaupa, kuid ise mööblit ei tooda.
Elke Mööbli müügijuht Priit Verlin on Kumu peale üsna tige. Eestis nimelt keegi selliseid toole ei toodagi ning tema sõnul toovad Elke Mööbel ja Thulema toolid sisuliselt samast Itaalia tehasest, millel on ISO sertifikaadid olemas. “Et nelja töötajaga firma endale ISO teeks, ei ole väga mõistlik,” räägib Verlin.
Lisaks oli lepingu tingimustes kirjas, et vähemalt üks varem tehtud hange peab ületama 3 miljoni krooni piiri. “Oleme kümme aastat teatrisaalidele toole toonud ja kuidas ka ei punni, ei saa ühegi saaliga 3 miljonit krooni täis.”
Kuna vaidlemise peale oli kulunud juba kolm kuud, otsustas Kumu võtta Thulema toolid, sest need lihtsalt meeldisid Kumu inimestele rohkem, lausub Klaas.
“Kui see tool tõesti tuleb samast tehasest ja on sama kvaliteediga, siis ei ole vahet, kes neid ostab ja maale toob,” arvab Thulema tegevjuht Arno Otstavel. Ta ei oska kommenteerida, miks asi kiiruga just Thulemale vormistati “Ju me siis paremad olime,” arvab ta.
Raamatupidamisteenus pallimängusõbralt
Raamatupidamisasju hoidis Kunstimuuseumi Ehituse SA-l kuni selle aasta augustini korras väljakuulutamiseta läbirääkimistega riigihanke teel leitud mõne miljoni kroonise aastakäibega raamatupidamisfirma Hea Tava.
Raamatupidaja leidmisega läks Kunstimuuseumi Ehituse Sihtasutusel 2002. aasta lõpus väga kiireks, sest ootamatult ja ette hoiatamata lahkus töölt sihtasutuse senine raamatupidaja. Mis asjaoludel äkiline lahkumine toimus, seda Heinu Klaas sihtasutusest ei ütle. Kuid igal juhul oli vaja leida kiiresti raamatupidamisteenuse pakkuja ning n-ö tavalise avatud hanke käigus oleks see protsess ilmselt pikalt venima jäänud.
Kuidas sattus riigihankele väga paljude Eesti raamatupidamisfirmade hulgast suhteliselt vähetuntud firma? “Mulle helistati ja kutsuti hankele osalema,” ütleb Hea Tava OÜ omanik ja juht Andrus Tordt. Ta lisab, et eks ta ikka tundis sihtasutuse inimesi ennegi ehk täpsemalt sihtasutuse haldusjuht Heinu Klaas oli tema mängukaaslane korvpalliplatsilt.
Praeguseks OÜ Hea Tava enam Kunstimuuseumi Ehituse Sihtasutuse raamatupidamisasjadega ei tegele, vaid Andrus Tordt on samas sihtasutuses alates 1. augustist pearaamatupidaja palgal. Tööd sel kohal jätkub tema sõnul kuni aastavahetuseni.
Kumu täpne hind teadmata
Ametlikult väljahüütud numbrite järgi läks Kumu ehitamine ja sisustamine maksma 656 miljonit krooni. Kui lüüa aga kokku kõik Kumuga seotud riigihangete numbrid, saab maksumuseks 740 miljonit krooni.
Kunstimuuseumi Ehituse SA juhatuse liikme Toomas Juhansoni sõnul arvestavad sihtasutuse inimesed ise siiski asja bilansilise maksumusega ehk 656 miljoni krooniga. Sellest läks projekteerimine ja kõik ehitustöödega seonduv maksma 616 ning muuseumi sisustamine 40 miljonit krooni.
Miks on erinevus riigihangetes nähtuvate numbrite ja numbri vahel, millega sihtasutus ise opereerib, selle põhjuseks peab Juhanson asjaolu, et kõikide ostetud kaupade ja teenuste eest pole veel makstud. Kuid ta lisab, et nii suur ei tohiks see vahe küll olla. Raha Kumu rajamiseks pärineb kolmest allikast: 395 miljonit krooni laenuna rahandusministeeriumilt, 180 miljonit krooni Kultuurkapitalilt ja 100 miljonit krooni kinnisvara müügist.
