Järgnev kuuesammuline plaan on abiks oma kodu elektri-, aga ka näiteks vee- ja küttekulude kontrolli alla võtmisel.

1. Pane paika lähtekoht

Et kulusid kokku hoida, tuleb esmalt selgitada välja kui palju üleüldse kulutatakse. Oma kodu elektrikasutuse kaardistamiseks pole vaja tunnilugemisega kaugloetavat arvestit. Piisab sellest, kui märkida iga päev üles hommikune ja õhtune elektriarvesti näit ning arvutada näitude põhjal päevane ja öine tarbimine.

Kui näidud on liiga väikesed, et neid päevase intervalliga üles märkida, võib pikendada võrdlusperioodi mõnelt päevalt nädalani, kuid sel juhul on oluline jälgida, et näite märgitaks kindla aja tagant. Arvestada tuleks ka sellega, et lühem arvestusperiood võimaldab hiljem palju täpsemalt määrata, milleks elektrienergiat kulutatakse.

2. Analüüsi tarbimisharjumusi

Tarbimiskoguste kõrval tuleks kirja panna tegevused, mis võisid tarbitud elektrikogust mõjutada. Kas kasutasid pesumasinat? Ahju? Võtsid ette suurema triikimistöö? Kasutasid elektriradiaatorit või ventilaatorit? Käisid külalised? Unustasid tuled põlema? Otsi trende oma andmetes, selgitamaks välja, miks ja millal kasutad rohkem, millal vähem energiat. Unustada ei tohiks ka hooajalisust, sest sügisel ja talvel kulub meil kõigil palju rohkem elektrit valgustuseks, aga ka kütteks.

3.Selgita välja, kus ja kuidas kokku hoida

Järgmise sammuna tuleb välja selgitada peamised säästuvõimalused. Kirja tasuks panna kõik võimalused, mis pähe tulevad. Võta oma kodus ette inspektsiooniringe ja jälgi, kas põletad asjatult pidevalt lampe või on mõni seade koguaeg vooluringis ehkki seda kasutatakse vaid paar tundi päevas. Lastega peredes tuleks jälgida ka laste käitumisharjumusi. Näiteks ei pea vesi kraanist jooksma hammaste pesemise ajal. Kütteperioodil tuleks jälgida ka toatemperatuuri. Lisaks tasub läbi mõelda, kus saaks tarbimist ajastada öisele ajale või nädalavahetustele ja kus temperatuuri alandada (pesumasinad, boilerid, küte).

Suurimatele elektrikulutajatele jälile jõudmiseks võib kasutada ka pistikupesa arvesteid, mis ühendatakse seinakontakti ja koduseadme vahele. Arvesti ekraanilt saab jälgida konkreetse seadme elektrikulu ning ka seda, kas seinakontakti jäetuna tarbib seade ooterežiimil elektrit või mitte.

4.Prioritiseeri

Nüüd on kätte jõudnud oluliste otsuste aeg - kui palju oled valmis oma seniseid käitumisharjumusi muutma. Keskenduda tasuks just suurimat efekti andvatele muudatustele.

Näiteks võrdub iga toasooja kraad ligi 5%-ga küttearvel. Enim kasutatavates ruumides võib hõõglampide vahetamine LED-valgustite vastu säästa aastas koguni 80% valgustusele kuluvast rahast. Koduse meelelahutuskeskuse reaalne energiakasutuse kulu võib 24 tunni jooksul moodustada tema kogukulust üksnes 50% - ülejäänud tarbib seade ooterežiimil. Nihutades aga näiteks vee soojendamise ja nõudepesumasina tööaja öisele ajale, võib 4-liikmeline perekond aastas elektrikuludelt kokku hoida kuni 95 eurot. Siin tuleks kindlasti meeles pidada, et soodsamast ööelektrist saab osa üksnes kahetariifsete või kaugloetavate arvestite puhul. Üldjuhul tasub elektriarvesti vahetamine ära siis, kui vähemalt 57% elektritarbimisest toimub öisel ajal ja seda terve kuu lõikes.

Elektri kokkuhoid ei seisne selles, et elada tuleks pimedas ja kütmata majapidamises. Enamasti peitubki just suurim potentsiaal pisikestes asjades, mis ei mõjuta meie võimalusi mugavat elu elada. Ideede saamiseks soovitame näidupäeviku pidamise kõrval täita Eesti Energia e-teeninduses ka oma kodu energiaprofiili. Profiil selgitab 24 küsimuse abil välja konkreetse majapidamise energiakulu, suurimad kokkuhoiu võimalused ning toob ära ka investeeringute tasuvusaja. Ühtlasi saab Eesti Energia e-teeninduses võrrelda oma kodu energiakasutuse tulemusi teiste sarnaste majapidamistega.

5.Muuda käitumist

Kui prioriteedid paigas ja otsused tehtud, ei jää üle muud, kui oma käitumisharjumusi päriselt muuta. Pardal peab olema kogu perekond. Lisaks käitumisharjumuste kohandamisele aitavad energiat säästa ka erinevad nutikad tehnikavidinad nagu näiteks taimerid, mille abil saab osa tarbimisest öisele ajale nihutada, ja lülitid, mille abil on võimalik ühe nupulevajutusega ooterežiimilt välja lülitada terve koduse meelelahutuskeskuse.

6. Jälgi ja hinda tulemusi

Nüüd on aeg küps „viljade noppimiseks". Progress peaks elektritarbimise päevikus välja joonistuma juba  paari nädala jooksul ning kuu möödudes on selge, kui palju on majapidamises võimalik pikema perioodi jooksul samu harjumusi jätkates elektrit ja raha säästa. Kuna sesoonsus mõjutab Eestis kodust elektritarbimist märkimisväärselt, ei tasuks esimeste tulemuste märkamisel päevikut nurka visata. Et mõjutada elektrikulusid aastaringselt, peaks ka eksperiment kestma sama kaua.

Head eksperimenti ja rohkelt „tasuta" teatrikülastusi tervele perele!