Laenutähtaeg pikeneb

Ühispank pakub eilsest kuni 40aastase tähtajaga kodulaene, mis võimaldab esialgu jõukohasemaid kuumakseid, pere finantsseisukorra paranemisel saab laenu ka kiiremini tagasi maksta.

“40–50aastase tähtajaga laenud kinnisvara soetamiseks on Euroopa riikides küllaltki tavalised,” ütles Ühispanga jaepanganduse divisjoni direktori asetäitja Eerika Vaikmäe-Koit.

“Laenu tagasimaksmise tähtaja lõppedes ei tohi laenusaaja olla vanem kui 70aastane ning finantseeritav objekt ei tohi olla laenu taotlemise hetkel vanem kui 10 aastat,” lisas Vaikmäe-Koit.

Sampo Pank ei soovita nii pikka laenukohustust võtta. “Soovitame igal inimesel planeerida oma rahaasju nii, et kõik laenud oleksid tagasi makstud hiljemalt pensionieaks, sest siis reeglina inimeste sissetulek langeb oluliselt,” ütles Sampo Panga turundusdirektor Ranno Pajuri.

“Kindlasti ei soovita Sampo pärandada laenu oma lastele, sest iseseisva elu alguses on noortel inimestel vaja vanematelt pigem tuge kui täiendavat laenukoormust,” lisas Pajuri.

Hansapank aga nii kategooriliselt “ei” ei ütle. “Kaalume omapoolse pakkumisega väljatulekut, kui ilmneb, et klientidel tekib vajadus praegusest pikema tähtajaga eluasemelaenu järele,” ütles Hansapanga eluasemefinantseerimise osakonna arendusjuht Kersti Arro.

Hansapank pakub Arro sõnul Eestis eluasemelaenu kuni 30 aastaks, Leedus ka kuni 40 aastaks. “Eestis on maksimumpikkusega laenu käesoleval aastal võtnud vaid 3% uutest klientidest, seega on klientide huvi nii pika tähtajaga laenude vastu olnud väga vähene,” lisas Arro. “Ka Leedus pakutava 40aastase tähtajaga laenu vastu on huvi olnud tagasihoidlik.”

Nordea Panga jaepanganduse juht Toivo Annus ütles, et Nordea ei näe märkimisväärset pangandusalast riski selles, kui pikendada eluasemelaenu tagasimakseperioodi 40 aasta peale. “Siiski valitseb turul praegu nõudlus pigem alla 30aastaste laenude järele ja senine praktika näitab, et pika tähtajaga eluasemelaenud makstakse tihti tagasi hoopis kiiremini, kui laenuleping seda kohustaks.”

Pika tähtaja eest hoiatas ka Eesti Pank. “Tähtis on, et pangad erinevate laenutoodete väljatöötamise juures hindaksid adekvaatselt oma riske. Sama peavad tegema ka potentsiaalsed laenuvõtjad. Neljakümneks aastaks laenu võttes peab inimene endale selgelt aru andma, et see on finantskohustus ja ka risk väga pikaks ajaks,” ütles Eesti Panga finantsvahenduse osakonna juhataja Sven Meimer. “Mingit laenurallit selle toote turule toomine kaasa ei too,” lisas ta.

Kas uus laen ka kinnisvaraturul midagi muudab, on Arco Vara hindamisgrupi juhi Tõnu Lutsu sõnul raske öelda. “Eeldatavasti suurendab see laenuvõtjate kogukonda. Kõik laenutingimuste parandused on senini kinnisvaraturgu aktiviseerinud, aga ma ei usu, et see midagi eriti muudab,” ütles Luts.