Lang lõi platsi puhtaks
Paraku oli see ka üks Vaheri umbusaldamise ja Partsi valitsuse lõpliku langemise põhjuseid.
Jäänuk Juhan Partsi valitsusest
Ent asjatundjate sõnul on 2007. aastal lõppev plaan pigem jäänuk Juhan Partsi valitsuse päevilt, mis viimased aastad on olnud varjusurmas.
Kunagine justiitsminister ja üks programmi elluviijatest Ken-Marti Vaher nendib, et eelmine Andrus Ansipi valitsus ei andnud raha korruptsioonivastaseks võitluseks.
“Eelmise valitsuse ajal rauges tuntavalt tahe korruptsioonivastaseks võitluseks, ei eraldatud selleks piisavalt ressursse ega pööratud nimetatud teemale tähelepanu,” ütleb Vaher.
Sellega nõustub ka ühingu Korruptsioonivaba Eesti juhatuse esimees Tarmu Tammerk. “Valitsuste huvi korruptsioonivastase tegevuse vastu võib võrrelda vahelduvvooluga. Partsi valitsuse ühe lipulaevana läks programm suure hooga tööle, ent valitsuse vahetumisega kadus päevakorrast,” tõdeb Tammerk.
Tammerk lisab, et ka praegune valitsus pole teemaga sisuliselt eriti tegelenud, kui mitte arvestada nüüdset strateegia lõpetamist ja “uuesti tegutsema hakkamist”.
Strateegia koostajate töögrupis osalenud Tartu Ülikooli lektor Leno Saarniit nendib samuti, et avalikkuse tähelepanu strateegiale vaibus valitsuse vahetuse järel.
“See tähendas ka prioriteetide muutumist, korruptsioon ei olnud uue ministri ja ka valitsuse jaoks nii oluline,” lisab Saarniit.
Lang: korruptsiooniga tulebki võidelda käratult
Justiitsminister Rein Lang siiski oponeerib, et korruptsioonivastane võitlus pole maha maetud.
“Korruptsiooni vastu võitlemisega on tegelenud iga valitsus — kuivõrd korruptsiooni probleemidega tegelemine on mitmekülgne, tegeletakse sellega ka eri tasanditel. Võib-olla vahepeal ei ole see küll nii avalikkuse ette jõudnud, kuid sellega tegeletakse,” tõdeb Äripäevale Lang, kelle hinnangul tuleb korruptsiooniga käratult võidelda.
Küll aga ei jaga sellist arvamust Tarmu Tammerk, kelle sõnul ei loe võimalikud korrumpeerujad seadusi ning kui valitsus enam korruptsioonile tähelepanu ei pööra, võib tekkida mulje, justkui kõik oleks lubatud.
“Mitte kusagil maailmas pole olnud võimalik korruptsiooni välja juurida, sellega tuleb päevast päeva tegeleda. Programmid ei pruugigi nii olulised olla, profülaktiline on juba see, kui valitsus on korruptsioonivastalise võitluse enda prioriteediks nimetanud. Seetõttu on riigiametnike motivatsioon strateegiaga tegeleda raugenud, kui valitsus seda prioriteediks ei pea,” ütleb Tammerk.
“Aus riik“püüab muuta ausamaks omavalitsusi
Strateegia tulemusel auditeeritakse kohalikke omavalitsusi, kuid mõõdikute süsteem on senini ellu viimata.
“Enamik Juhan Partsi valitsuse ajal vastu võetud strateegia “Aus riik” meetmetest viidi ellu ka nimetatud valitsuse ajal,” väidab tollase valitsuskabineti liige Ken-Marti Vaher.
Saatuslikuks sai aga suutmatus presenteerida mõõdikute süsteemi, millega sooviti numbriliselt kirja panna, kui palju saadakse aastas kätte korruptante.
Mõõdikud läänes tavapärane süsteem
“Nn mõõdikute süsteem oli läänes tavapäraste juhtimispõhimõtete rakendamine, mille eesmärk oli kavandada politsei, prokuratuuri ja maksu- ning tolliameti töömahte nii, et nad saaksid kasutada paremini oma ressursse just prioriteetsete kuriteoliikidega, eelkõige korruptsiooni- ja narkokuritegudega võitlemiseks,” kommenteerib Vaher.
Nii võib positiivse aspektina välja tuua riigikontrollipoolse kohalike omavalitsuste auditeerimise, mis enne strateegiat polnud võimalik.
“Riigikontroll on viimase pooleteise aasta jooksul eraldi auditeerinud kümmekond omavalitsust, kitsamaid teemasid käsitlevate auditite käigus on valimis olnud üle 70 omavalitsuse,” kommenteerib riigikontrolör Mihkel Oviir.
Korruptsioonivastase strateegia üks neljast põhipunktist oli ka eetikanõukogu loomine, mida hoolimata selle vajaduse tunnistamisest pole nelja aastaga suudetud miskipärast luua.
Siiski ütleb justiitsminister Rein Lang, et nõukogu on loomisel. “Eetikanõukogu on loomisel — riigisekretär moodustas 2006. aasta lõpus töörühma avaliku teenistuse eetikanõukogu tööpõhimõtete väljatöötamiseks ja nimetas töörühma liikmed,” kommenteerib Lang.
Deklaratsioonide esitamise kord läheb muutmisele
Samuti tegeletakse ministeerium majanduslike huvide deklaratsioonide esitajate ringi vähendamise eelnõuga.
“Kehtiva MHDde süsteemi peamised probleemid on andmete pealiskaudsus ning mitteusaldusväärsus, esitajate rohkus ja sellega kaasnev halduskoormus ja ebatõhus järelevalve. Senise ligi 20 000 ametiisiku asemel peaks deklaratsioone esitama valitud kõrgemad ametiisikud, teiste puhul oleks asutuse juhi enda otsustada,” lisab Lang.
Tammerk sõnab, et laiemas plaanis on positiivne olnud Eesti ametkondade tugevnemine. Näiteks suure altkäemaksude skandaali uuris välja liikluspolitsei enda sisekontroll.
“Aga poliitilisel tasandil on praegu stagnatsioon: kohalike omavalitsuste ja riigihangete küsimus on endiselt õhus,” lisab Tammerk.
Ministrite komisjon lakkas töötamast
“Edukalt ellu viidud strateegia” nägi ette, et ministrite komisjon (justiits-, sise-, rahandus- ning majandus- ja kommunikatsiooniminister + riigisekretär) käib koos vähemalt korra aastas. Paraku jäävad jäljed viimasest kogunemist 2005. aasta lõppu.
Näiteks endise valitsuse siseministrile Kalle Laanetile ei tulnud esmajoones meeldegi, mis see ministrite komisjon on.
“Ükskord arutasime tõesti elektrooniliste majanduslike huvide deklaratsioonide temaatikat. Tookord eelnõu versioon heakiitu ei pälvinud,” tuletab ekssiseminister Laanet meelde, millisel määral tema osales korruptsioonivastase strateegia ministrite komisjonis.
Laaneti sõnul oli neil justiitsministeeriumiga kahepoolseid kokkusaamisi, kus korruptsioonivastane võitlus sai teise mõõtme. “Arutasime organiseeritud kuritegevuse ja majanduskuritegevuse üle, korruptsioon on seotud väga tugevasti majandusega,” nendib ta.
Laanet, nagu ka riigikontrolör Mihkel Oviir, ühineb Langi arvamusega, et plakatitega korruptsiooni vastu ei saa.
“Res Publica oleks kaks kolmandikku kohalike omavalitsuste juhtidest kohe vangi pannud,” ütles Laanet, kelle sõnul on see väga vale lähenemine. Me ei saa mööda tänavat loosungitega käia, vaid tööd tuleb teha, lisab mees.
“Aus riik 2” võtab luubi alla ARKi ja meditsiinisfääri
Justiitsministeerium on algatamas uut strateegiat korruptsioonivastaseks võitluseks.
Endise justiitsministri Ken-Marti Vaheri sõnul tuleneb tänase valitsuskoalitsiooni tõsidus nimetatud teema suhtes koalitsioonileppest, kuhu IRLi programmist ja initsiatiivist lähtuvalt lisati hulk konkreetseid ideid korruptsiooni ennetamiseks ja vähendamiseks. Vaher ütleb selle nimeks koguni “Aus riik 2”.
Kui justiitsminister Rein Lang strateegiat eelmisel nädalal tutvustas, mainis ta esmajoones siseministeeriumis algatatud Soome ja Eesti vahelist twinning-projekti Euroopa Liidu rahadega, mille eesmärk on kohalike omavalitsuste võimekuse tõstmine võitluses korruptsiooniga.
“Teatavasti Transparency Internationali koostatavas edetabelis jagab Soome 1. ja 2. kohta. Kellelt me siis veel peaksime õppima, kui mitte sellelt riigilt, kes nii häid tulemusi saavutanud,” ütles Lang eelmisel nädalal.
Valitsus loodab ennetada kartellide teket
“Kindlasti tuleb tõsta kohalike omavalitsuste võimekust korruptsiooniga võitlemisel, see on selle eile käivitatud projekti sisu ja ka selles meie kavandatavas strateegias on see üks tegevus, millele me pöörame tähelepanu,” ütles Lang.
Äripäeva küsimustele vastates lisab minister veel, et plaanis on ennetada ka korruptsiooni erasektoris, täpsemalt kartellide teket ning tagada parem kontroll Euroopa Liidu struktuurfondi raha kasutuse üle.
Ministri sõnul võetakse strateegia koostamisel aluseks juulis tehtud uuring, mille järgi on probleeme ARKis ja meditsiinisektoris.
“ARKis on küsimus teenuse kvaliteedis. Eesmärk peaks olema teenuse kiirendamise protsess,” ütleb endine siseminister Kalle Laanet justiitsministeeriumi uuringu kohta.
Meditsiinisektori kohta tõdeb mees, et ringkaitse on väga suur. “Samuti vohavad seal nõukogudeaegsete hoiakute jäänused, millega viiakse arstile hea tahte avaldusena näiteks meepurk. Aga juriidiliselt on see puhas korruptsioon,” ütleb Laanet.
Eurorahad uue strateegia juures võtmeküsimuseks
Võimalik, et luubi alla võetakse ka erakondade rahastamine, mille ebaseaduslikkusest on pidevalt rääkinud õiguskantsler Allar Jõks. Samuti on teemaks riigi sihtasutused ning välisvahendite kasutamine (näiteks põllumajandustoetused). Laaneti sõnul on uue strateegia puhul võtmeküsimus ka see, kuivõrd suudetakse Euroopa fondide raha ära kasutada.
Strateegiat hakatakse tegema justiitsministeeriumi juhtimisel koos ministeeriumide, riigikantselei, Tartu Ülikooli ja ühinguga Korruptsioonivaba Eesti.
Strateegia laiem arutamine toimub järgmisel nädalal.
Kommentaar
Tarmu Tammerk
Ühingu Korruptsioonivaba Eesti juhatuse esimees
Justiitsministeeriumi korruptsiooniuuringuid pole tehtud regulaarselt, nagu lubati. Samuti pole tutvustatud uuringu metoodikat. Hiljutises uuringus väideti lisaks, et meditsiin on korrumpeerunud. Asjaosalised said sellest teada alles meediast. Seetõttu ei saa halba valgusesse langenud ka selgitusi anda.
Valitsuse võitlus korruptsiooni vastu
Plaanid
2003 vastu võetud strateegia tähtsamad punktid
Korruptsiooni ennetamine
• Tugevdatakse kohalike omavalitsuste auditeerimist, et tagada süsteemne ja sõltumatu kontroll. Laiendatakse Riigikontrolli pädevust KOVide auditeerimisel.
• Majanduslike huvide deklareerimine muudetakse elektrooniliseks, et tõhustada esitatud andmete kontrolli.
• Luuakse riiklik eetikanõukogu, suurendatakse eetikakoodeksite ja eetika-alase koolituse osatähtsust, et arendada ametnikes südametunnistusest lähtuvat vastuseisu korruptsioonile ja ühtlustada väärtushinnanguid.
• Ühtlustatakse korruptsioonialaseid arusaamu ühiskonnas, st lubatava ja lubamatu käitumise selgitusmaterjalide avaldamine, teavituskampaaniate tegemine.
Korruptsioonikuritegude menetlemine
• Ringkonnaprokuröride alluvuses luuakse vähemalt 50 spetsialiseeritud uurijast ja prokurörist koosnev korruptsioonikuritegude uurimisvõrgustik.
• Tehakse senisest ulatuslikumaks korruptsioonist teatamise kohustus.
• Korruptsioonikuriteost teatajale võimaldatakse kriminaalvastutusest vabastamist, et lõhkuda korruptiivses skeemis osalejate ringkaitse.
• Luuakse spetsiaalne korruptsioonijuhtumite vihjetelefon.
Tegelikkus
• 212 korruptsioonikuritegu registreerisid mullu kokku neli ringkonnaprokuratuuri. Neist 126 jõudis kohtusse. 2005. aastaga võrreldes on juhtumite arv vähenenud. Endine justiitsminister Ken-Marti Vaher pakkus 2003. aastal välja, et igal aastal peaks tabama vähemalt 60 korrumpeerunud ametnikku.
Viimaste aastate suuremad korruptsioonijuhtumid
Maadevahetusskandaal
• Viis keskkonnaminister Villu Reiljani tagasiastumiseni.
Medisoft
• Ajaloo suurim pistiseskandaal. 1997.-2005. aastani maksis ravimifirma sotsiaalkindlustusametnikele üle miljoni krooni pistist.
Ardi Šuvalov
• Kohtunikku süüdistatakse ligi 5 miljoni kroonise altkäemaksu küsimises õigeksmõistva kohtuotsuse eest.
Luhamaa tolliametnikud
• Kohus on süüdi mõistnud 19 tollitöötajat
Liikluspolitseinikud
• Kuriteokahtlus määrati 20 politseinikule.
Tallinna linna hanked
• Tulemused ebamäärased
Edgar Savisaare suvilaost
• Uurimine on jäänud leigeks
Iga teine eestlane valmis andma altkäemaksu
justiitsministeeriumi jaanipäeva paiku avaldatud uuringu tulemused
• Elanikelt soovivad enim altkäemaksu ARK, arstid, politsei ning koolid-lasteaiad.
• Ettevõtjad maksavad enim altkäemaksu kohalikele omavalitsustele (8%).
• Võimalikus korruptiivses situatsioonis käituksid kõige ebaausamalt tavakodanikud, kellest 44% on valmis pakkuma ametnikule raha või vastuteenet, et karistusest pääseda või kiirendada asjaajamist.
