Kui 90. aastatel Eestis juba ammu reformid käisid, elas Leedu rahulikku vaikelu. Järske pöördeid ei tehtud, erastamisele väliskapitali ligi ei lastud. Kaubavahetus Venemaa ja teiste SRÜ riikidega õitses ning firmad lasid vanaviisi edasi. 1998. aastal tuli aga Leedul üle elada kaks šokki: Eesti sai Euroopa Liiduga läbirääkimistele, kuhu Leedut ei kutsutud, ja Venemaal puhkes finantskriis, mis sulges Leedu ettevõtetele idaturu. Sellest hetkest alates sai Leedu aru, et on vaja tegutseda.

Kohe võeti käsile kaitsekulude suurendamine ja riigikaitse. Ja tulemus on näha: mõni aeg tagasi toimunud Leedu ja USA presidendi kohtumisel kinnitas George W. Bush, et Leedu on kõige kindlam NATO uus liige. Elu puhuti sisse ka majandusreformidele ja 2000. aastal pääses Leedu koos Lätiga ELi laienemisläbirääkimistele. Napi ajaga on Leedu suutnud sulgeda 24 peatükki nagu Eestigi ja loodab 2004 koos Eestiga ELi pääseda.

Seoses kaubanduspartnerite muutumisega sidus Leedu oma liti veebruaris dollari asemel euroga. Tugev dollar oli litti seotuse ajal ca 30% tugevdanud ja kui pärast euroga sidumist hakkas ka euro tugevnema, siis naljatavad leedulased, et seo sa litt mis valuutaga tahes, kohe hakkab litt seda tugevdama.

Stabiilsust kinnitab ka makromajanduse areng. Sisemajanduse kogutoodang, mis eelmisel aastal kasvas 5,7%, langeb Vilniuse Panga prognoosi kohaselt maailmamajanduse mõjul sel ja järgmisel aastal 4,5–4,8% tasemele, et siis jälle tõusta 5,5-le. Ettevõtluse soodustamise nimel langetati ettevõtte tulumaksu tänavu 24 protsendilt 15-le ja ka üksikisiku tulumaks, mis praegu püsib 33% tasemel, alaneb järgmisel kahel aastal vastavalt 31 ja 29 protsendile, ütles Vilniuse Panga analüütik Alge Budryte. Küsimusele, kas Eesti nulltulumaks Leedus enam ebaausa mängu süüdistusi ei põhjusta, vastab Budryte, et see oli liialdatud reageering, pealegi kui leedu ärimehed avastasid, et Eestis on muid makse ja tingimusi, mis soodsa tulumaksu mõju vähendavad.