Leedust toodud kanalihast leiti salmonellat
Viimane taoline juhtum ulatub tagasi augustikuu lõpupäevadesse, mil tervisekaitseinspektsiooni reidi käigus avastati Tallinnas Sütiste teel asuva T-Marketi poelettidelt salmonellabakteritega broilerikintse. Tervisekaitseinspektsiooni planeerimise ja monitooringuosakonna juhataja Leena Albrehti sõnul oli liha Rannamõisa kaubamärgi all. See kaubamärk kuulub pärast Talleggi skandaali jõudsalt turuosa kasvatanud ASile Maag, kes oli kanaliha Leedust Eestisse toonud. Avastusest teatati Albrehti sõnul ka veterinaarametit, kes omakorda teavitas sellest Leedu võime.
Tervisekaitseinspektsiooni avastuse hetkeks oli aga suurem osa kaubast juba poelettidelt ära ostetud. Veterinaarameti kauplemise ning impordi ja ekspordi osakonna juhataja Regina Pihlaka sõnul on see paratamatu, kuna salmonellabakterite uuring võtab viis päeva aega ning kuna jahutatud kanaliha säilimisaeg on lühike, peab selle aja jooksul kaup juba poodides olema. Salmonellabakteri leidmisel näeb reeglistik ette peale vastava riigi võimude teavitamise ka kauba müügilt korjamist. Inimesed, kes aga enne nakatunud kaupa ostnud on, sellest teada ei saa. “Teavitus pannakse meie koduleheküljele üles,” sõnas Pihlakas, kuid möönis, et sinna tavaline inimene iga päev ei satu.
Veterinaar- ja toiduameti andmetel polnud augustikuu juhtumi puhul tegu esimese korraga. Selle aasta jooksul on salmonellat leitud viis korda.
Salmonellat leiti ka täpselt kuu aega varem, 19. juulil, Tartus, tookord leiti seda laost, kuhu Leedust toodud kaup esialgu viiakse. Ka siis olid tooted juba müüjatele edasi toimetatud ning lettidel. Pihlakas ei tahtnud eile laoomaniku nime öelda, kuid Rannamõisa kaubamärgi projektijuhi David Pärnmetsa sõnul oli tegemist Maagi poolt Eestisse toimetatud toodetega. “Olen teadlik sellest,” sõnas ta eile. Tema sõnul polnud aga mainitud kaubas salmonellat, kuna spetsialistid, kes Leedu veterinaarametist laos proove võtmas käisid, selle täielikult välistasid. “Oleme teinud ka ise pistelisi kontrolle,” lisas ta, viimane oli tema sõnul augusti alguses ning salmonella suhtes negatiivne. Sama kinnitab ka Pärnmetsa poolt Äripäeva saadetud tervisekaitseinspektsiooni analüüsi koopia. Proov, mis tervisekaitseinspektsiooni saadeti, polnud aga tervisekaitseinspektsiooni, vaid Pärnmetsa enda tehtud. “Kui viiest proovist üks näitab salmonellat, on see Euroopa Liidus tavaline asi,” sõnas ta siiski hiljem.
T-Marketi pressiesindaja Erkki Erilaid sõnas tervisekaitseinspektsiooni leiu peale, et kuna kauplus saab pakendid kinnistena, siis puuduvad ka võimalused kindlaks teha, milline kints või tiib on nakatunud, milline mitte. “Pood ei saa vastutada selle eest, mis on kinnise pakendi sees,” sõnas ta, lisades, et augustikuu leiu puhul oli tegemist täieliku erandina. “Proove on pärast seda ka võetud,” ütles ta ja kinnitas, et muretsemiseks pole põhjust.
Talleggi juhatuse esimees Olle Horm ei olnud imporditud linnuliha leiust üllatunud, küll aga õnnelik, et lõpuks ka sellele probleemile tähelepanu pööratakse. “Enamikus linnulihas aeg-ajalt esineb seda,” sõnas ta ning lisas, et imporditud kaubas olevat salmonella tavaline nähtus. “Meie teiste peale näpuga ei näita,” väitis ta kindlalt, et konkurentide peale kaebama ei lähe. Talleggi enda probleemist kõneldes oli ta positiivne ning rääkis, et kuigi asi veel täieliku kontrolli all ei ole, on see nii mõne kuu pärast.
Nakkus võib tulla ka mujalt kui poest
Veterinaar- ja toiduameti Harjumaa talitluse juhataja Vladimir Vahesaare sõnul ei saa salmonelloos alguse ainult nakatunud kanast. “Saastumine võib toimuda ka järgnevates ahela lülides,” sõnas ta, tuues näiteks, et kui nn puhta kana lõikamiseks kasutatakse sama nuga, mida kasutati salmonellakteritega kana lõikamiseks, on nakatumine ka võimalik.
Kui ostetud kana on täiesti bakteriteta, kuid kodus käiakse lihatükiga ümber mustade kätega ning ei hoolitseta teiste sanitaartingimuste eest, siis võib ka nakatuda.
Liha imporditakse tema sõnul Taanist, Soomest ja Leedust.
Salmonelloosijuhtumitest saadi teada, kui inimesed pöördusid arsti poole
Tervisekaitseinspektsiooni epidemioloogianõuniku Kuulo Kutsari andmetel oli sel aastal Tallinnas 48 juhtumit, mil inimene salmonelloosi nakatus. “Ühtegi rühmaviisilist haigestumist või puhangut inimestel ei esinenud,” täpsustas ta.
Nakatunud inimestest saadi teada, kuna nad pöördusid oma murega arsti poole ning neid uuriti laboratoorselt.
“Kliiniliselt kulgeb salmonelloos põhiliselt toidumürgitusena ning Tallinnas hospitaliseeritakse sellised haiged Merimetsa nakkuskeskusesse,” selgitas Kutsar.
