LHV: Lõhmuse nimel liigutas miljoneid Peek
Samas väidab LHV, et Lõhmusel ei ole nende tehingutega mingit pistmist ning tehinguid Lõhmuse konto alt tegi Oliver Peek, kes osutas talle portfellihalduri teenust. “Täpsemalt — Peegil oli volitus teostada tehinguid Lõhmuse nimel,” selgitas LHV juht Rain Tamm.
Lõhmus ise on väitnud, et tema ei olnud oma kontodel toimunud tehingutest teadlik ning Peek on tema varadega toimetanud oma äranägemise järgi. Mis tähendab, et avades selle aasta alguses LHV Traderi kauplemiskonto ning paigutades sinna 2 miljonit dollarit (26 miljonit krooni), ei ole Lõhmus kogu aasta jooksul tundunud huvi, mis tema rahast on saanud. Samas on teada, et LHV saadab iga kuu portfellihalduse klientidele ülevaate perioodi jooksul tehtud tehingutest ja portfelli tootlusest.
Lõhmuselt ei õnnestunud Äripäeval nädalavahetusel kommentaari saada. Oliver Peek ja Kristjan Lepik keeldusid samuti eile juhtumi kommenteerimisest. Peek ütles, et ta pole nõus Äripäevaga rääkima. Lepik lausus, et kuna küsimused puudutavad üsna täpselt uurimist, siis ei saa ta veel rääkida, kuid varsti saab.
Äripäev küsis Lepikult, kas Rain Lõhmus oli teadlik Peegi tegevusest ja kuidas sai Lepik Peegi tegemistest teada.
Kuigi Lõhmuse nimi ja osalus juhtumis on välja toodud, ei ole tal Rain Tamme sõnul tarvis USAsse kohtuistungile sõita, kuna USA börsijärelevalve komisjon (SEC) avaldus on suunatud Lepiku, Peegi ja LHV kui juriidilise isiku vastu. Lõhmuse nimel tehtud tehinguid vaatleb SEC ikkagi kui LHV tehtud tehinguid, kuna need tehti LHV kliendikonto alt.
Sellele vaatamata ei ole SEC olnud nõus eraldama Lõhmusele kuuluva konto tehinguid eraldiseisvalt teiste Trader-teenuse klientide kontodest.
Samuti ei ole Lõhmus, Peek ja Lepik ainukesed LHVga seotud inimesed, kes ebaseaduslike tehingutega seotud. Tamm andis mõista, et töölepingud on peatatud veel teistegi LHV töötajatega. “Ei välista, et teiste kontode taga on veel LHV töötajaid, õigemini endiseid töötajaid, sest praeguseks on nende töölepingud peatatud,” ütles Tamm. “Samas võin kinnitada, et peale Lõhmuse ühtegi partnerit uuritavate tehingutega seotud ei ole.”
Mis klientidesse puutub, siis Tamme väitel mingit paanikat ning raha massilist väljavoolu LHVst seoses juhtumiga ei ole toimunud. Viimastel päevadel on LHVst välja kantud umbes 1% nende hallata olevatest varadest. Tamm kinnitas, et klientide varale mingil juhul ohtu ei ole, kuna neid hoitakse firma bilansist eraldi.
Võimaluse, et LHVs toimub portfellihalduse klientide kontodelt ebaseaduslike tehingute tegemine ilma nende teadmata, Tamm välistas. “Need, kelle nimel Peek on tehinguid teinud, kindlasti teavad seda ka ise.” Teistel LHV klientidel ei maksa tema sõnul hirmu tunda, et Oliver Peek oleks ka nende varadega midagi ebaseaduslikku teinud.
Kas kõigil süüdistatavatel on advokaadid olemas, pole veel selge. “Mina tegelen LHV asjadega ning LHV-l on kaitsjad olemas,” lausus Tamm. Teatud trahvisummadega on LHV arvestanud. “LHV ise ei ole tehingutelt kasu saanud, selle alusel ei saa meid kindlasti trahvida,” lausus Tamm. “Võivad olla muud alused, näiteks seotus tehinguid sooritanud isikutega. Võin kinnitada, et sellised teoreetilised trahvid, nagu ajakirjandusest on läbi käinud (kuni 2,3 miljardit krooni), meid ei ähvarda.” Samas möönis ta, et omakapitali suurendamise variant trahvide korral on omanikeringis juba kõne all olnud.
LHVs on kahte tüüpi kontod
nLHV klientidel on võimalik avada kahte tüüpi kontosid — tavalisi investeerimiskontosid ning Trader-kontosid.
Investeerimiskonto puhul annab klient korralduse LHV-le, kes omakorda annab tehingukorralduse edasi mõnele USA maaklerile.
Trader-konto puhul annab klient korralduse LHV kaudu USA maaklerile Interactive Brokers, kelle teenust LHV oma Traderi kaubamärgi all Eestis müüb.
Erinevalt tavalisest investeerimiskontost on Traderi kaudu tehingute teostamine kiirem ja odavam. Samas on Traderi kuutasu kõrgem (üle 500 kr), mis tähendab, et teenus on mõeldud aktiivsetele investoritele.
LHV-l on Interactive Brokersi juures avatud 1 konto (nn omnibuss-tüüpi konto), mille all LHV ise omakorda eristab oma Trader-teenuse kliente. Kolm neist olid kliendid, kelle kontodelt on tehtud uurimisalused tehingud, sealhulgas ka Rain Lõhmus. USA börsijärelevalve jaoks on aga tegemist ühe suure LHV kliendikontoga, sest nende jaoks on nähtavad ainult LHV poolt eristatavad Trader-kontode numbrid, mitte aga nende taga olevad nimed. Külmutatud on LHV konto Interactive Brokersi juures ning seega ka kõigi LHV Trader-teenuse kontod.
Mismoodi Lõhmuse kontol raha liikus?
Kahest miljonist dollarist sai kiiresti 8,3 miljonit dollarit
• 1. Rain Lõhmus teeb 2005. a aprillis omale LHVs Trader-teenuse konto. • 2. Seejärel kannab ta sinna ca 2 mln dollarit, mis omakorda deponeeritakse USA maakleri Interactive Brokersi juurde, kelle kaudu Trader-teenuse tehinguid tehakse. • 3. Pärast seda andis Lõhmus väidetavalt mandaadi Oliver Peegile tehingute tegemiseks tema nimel. • 4. Portfellihalduse kasutajad saavad iga kuu toimunud tehingutest ja portfelli tootlusest ülevaate. • 5. Novembris oli algsest 2 miljonist dollarist saanud 8,3 miljonit dollarit, LHV väitel ei olnud Lõhmus teadlik, mis ta kontol toimus.
Skandaaliga seotud kaks LHV partnerit
Skandaaliga seotud LHV partnerid:
• Rain Lõhmus • Kristjan Lepik
LHV väitel pole skandaaliga seotud:
• Tõnis Haavel, Andres Viisemann, Tarmo Jüristo, Taavi Lepmets, Rain Tamm, Lauri Isotamm, Joel Aasmäe, Heikki Källu, Tõnno Vähk.
LHV pakub veel finantsnõustamise ja varahalduse teenust
Peale investeerimisteenuste üksuse on LHV all veel finantsnõustamise ning varahalduse divisjonid.
Finantsnõustamise üksus aitab piltlikult öeldes klientidel raha leida, samuti strateegilisi juhtimisotsuseid ellu viia. Tuntumateks projektideks on olnud Starmani ja Tallinna Vee börsiletulek, kus LHV oli üks korraldajatest.
Enne Lepiku ja Peegi tegude ilmsikstulekut oli LHV-l käsil Leedu VP Grupi tütarfirma, kinnisvaraarendaja Akropolise börsiletoomine.
Varahaldust mõjutab praegune skandaal kõige vähem. Siia alla kuuluvad näiteks II ja III samba pensionifondid ja investeerimisfondid mille varad paiknevad depoopangas ning on seetõttu kaitstud. II samba pensionifondide kliente on LHV-l kokku üle 17 000. III pensionisambaga on LHV vahendusel liitunud 450 inimest. Kui fondivalitseja või fondijuhiga midagi juhtub, on fondi varad igal juhul depositooriumis, kes võtab fondi valitsemise ise üle või otsib vajadusel uue fondivalitseja.
Business Wire’i juht: meiega pole 45 aastat midagi sellist juhtunud
Intervjuu Business Wire’i presidendi Cathy Baron-Tamrazega
USA väärtpaberijärelevalve komisjon väidab, et LHV töötajad lasid pressiteadete agentuuri Business Wire süsteemi lahti salajase arvutiprogrammi. Business Wire’i juht ütles, et 45 aasta jooksul pole firmas midagi sellist juhtunud.
Kirjeldage lühidalt, mis juhtus. Business Wire’i kodulehel olev pressiteade viitab, et juurdepääs saadi “ekraanipildile piiratud taustainfost”. Mida see tehniliselt tähendab?
LHV avas Business Wire’is kliendikonto ning sai ebaseadusliku juurdepääsu osale meie süsteemist, mis sisaldas piiratud taustainfot, nagu pressiteadete üldine ajastus ja levitamine. Kõige olulisem on see, et ei pressiteadete terviktekstidele ega tegelikele pealkirjadele ei saadud mitte ühelgi hetkel ligi.
Teie pressiteade märgib ka, et osa USA väärtpaberijärelevalve (SEC) avaldusi on “valesti tõlgendatud”. Palun selgitage, mida on valesti tõlgendatud ja mil viisil?
“Valesti tõlgendamine” puudutab esialgset meediakajastust, milles osa olukorra kirjeldusi läks kõvasti kaugemale SECi hagiavalduse ulatusest ja olukorrast endast.
Daniel Hawke SECist ütles selgituseks Bloombergile, et “LHV sai juurdepääsu pressiteateid puudutavale informatsioonile, mitte pressiteadetele endile”.
Kellega teeb Business Wire uurimisel koostööd ja kuidas? Kas teil on olnud ka LHVga otsekontakt?
LHVga ei ole meil kontakti olnud. SECiga tegime lähedat koostööd, meie tehnilise meeskonna tipptöötajad aitasid SECil seda keerulist siseinfo abil tehingute tegemise skeemi lahti murda.
Kas te kavatsete midagi ette võtta, et oma süsteemi veelgi turvalisemaks muuta?
Võrguturvalisus on meie prioriteet number üks. Business Wire’i auditeerib igal aastal üks maailma juhtivaid auditeerimis- ja juhtimiskonsultatsioonifirmasid, et anda oma kinnitus, et meie süsteemid vastavad kõige kõrgematele nõudmistele.
Milline on olnud teie klientide üldine reaktsioon — kuidas olete neile selgeks teinud, et nad ei pea muretsema enda edastatud informatsiooni turvalisuse pärast?
Oleme aktiivselt suhelnud kõikide oma peamiste sihtgruppidega, sealhulgas oma liikmete ja meediaga. Nad on avaldanud suurt toetust, mõistes, et iga süsteemi — olgu see siis erafirma, valitsuse või ülikooli oma — saab rünnata, kui kellelgi on kindel kavatsus seda teha. Mitte ükski süsteem maailmas pole sajaprotsendiliselt läbitungimatu.
Kas Business Wire on kohtus tunnistaja?
Seda me veel ei tea.
Kas ka varem on Business Wire’iga või üldse mujal midagi sarnast juhtunud?
Business Wire’iga pole meie 45aastase ajaloo jooksul kunagi varem mitte midagi sellist juhtunud. See on juhtunud teiste veebisaitidega, nii meie tööstuses kui väljaspool. Kahjuks ei ole mitte keegi — ei valitsus, meedia ega akadeemiline süsteem — internetikurjategijate suhtes immuunne.
Kas Business Wire’il on Eestis ka teisi kliente?
Ei, kuid meil on piirkonnas suurepärane levikorraldus. Näiteks kuulub meie kohalike partnerite hulka Baltic News Service ja juhatuse esimees Kari Väisänen, kellega me lepingu üle läbirääkimisi pidasime.
Me teeme ka tihedat koostööd Interfaxiga, mille meediakajastus hõlmab Balti riike. Selle lepingu üle rääkisime juhatuse esimehe Mihhail Komissariga, kes on piirkonnas hästituntud prominentne meediajuht.
Business Wire’il kliente 150 riigis
Business Wire levitab reaalajas uudiseid ligi 60 rahvusvahelise ja üleriikliku uudisteagentuuri, finantsinfo vahendaja ja veebipõhise uudistelehekülje kaudu. Päevas saadetakse välja ligi 1000 elektroonilist pressiteadet, info jõuab kõigi klientideni üheaegselt.
Business Wire’il on kliente kokku 150 riigis. Pressiteated ilmuvad 45 keeles. Ettevõttel on 24 USA kontorit, lisaks kontorid Frankfurdis, Londonis, Brüsselis, Pariisis, Sydneys, Tokyos.
Firma asutas 1961. aastal praegune nõukogu esimees Lorry I. Lokey.
Oliver Peek: me ei kasutanud mingit programmi
Ligipääs infole anti meile Business Wire’i poolt. Vastupidi SECi ja meedia väidetele ei kasutanud me mingeid programme, lausus LHV turustrateeg Oliver Peek Eesti Päevalehele antud intervjuus.
“Informatsioon oli vabalt kättesaadav kõigile antud infokanali klientidele,” märkis Peek. “Siinkohal ei ole võimalik rääkida skeemist, sest see puudus.” Avasime Business Wire’i kliendikonto eesmärgiga tutvustada endi juhitud tooteid ja teenuseid laiemale üldsusele. Investeerimispankade puhul on tavaline, et näiteks investeerimissoovituste andmisel antakse välja ka selle lühikokkuvõte,” rääkis Peek.
Peek lausus, et saadud info ei olnud tehingute tegemisel määrav. “Määrav oli meie endi analüüs,” kinnitas Peek. Tema sõnade kohaselt ei ole Business Wire’i poolt sellisel kujul pakutavat infot kindlasti võimalik pidada konfidentsiaalseks infoks. “Meie arvates ei ole tegemist ebaseadusliku tuluga. Tulu tuli peamiselt meie endi väga põhjalikust analüüsist ning turukogemusest,” rääkis Peek.
Oliver Peek avas 2003. aastal ühe väärtpaberikonto ja kandis sinna 2003. aasta augustil 29 000 dollarit. Kahe aastaga kasvatas ta selle summa 2 miljoni dollarini. Peegi kinnitusel oli 29 000 dollari puhul tegemist laenatud kapitaliga.
Samuti toonitas ta, intervjuus, et tal ei ole erilist vara. Samas keeldus aga kommenteerimast seika, et tema väärtpaberikontolt on võetud välja miljon krooni.
Võidakse algatada kriminaalasi
Finantsinspektsiooni kommunikatsioonijuht Livia Kulm ütles eile, et suure tõenäosusega algatab inspektsioon kriminaalasja LHV töötajate Oliver Peegi ja Kristjan Lepiku suhtes.
“Kindel see kriminaalasja algatamine veel pole, asi selgub algava nädala jooksul,” ütles Kulm. Kaalumisel on kriminaalasja algatamine LHV kui firma suhtes. Küsimust, kas kriminaalasi algatatakse LHV omaniku Rain Lõhmuse suhtes, ei soovinud ta kommenteerida.
Eesti Päevalehe teatel peaks uurimine andma vastuse küsimusele, kas on rikutud Eesti väärtpaberituru seaduse sätteid turu kuritarvitamise kohta ning investeerimisühingule esitatavaid nõudeid.
Finantsinspektsiooni nõudel võttis LHV oma klientide rahalt piirangud maha
Neljapäeval said kõik LHV kliendid teada, et osa raha nad oma kontodelt välja kanda ei saa, finantsinspektsiooni nõudel vabastati kontodel olev raha mõne tunni jooksul.
Kliendid, kes üritasid neljapäeva päeval raha oma tavalistel LHV investeerimiskontodelt välja kanda, avastasid, et raha on kande tegemiseks küll broneeritud, kuid tegelikult ei liigu see kuhugi.
Klienditeenindusse helistades lubati, et raha laekub kindlasti päeva jooksul. Veidi hiljem ilmus firma kodulehele teade, et 26% klientide rahast, mis 1. novembri seisuga nende LHV kontodel oli, on külmutatud. Välja sai kanda ainult 74% varast — see pidi vastama arestitud ja vaba raha proportsioonile. Kliente, kelle kontol olid ka USA aktsiad, said oma väärtpabereid müüa, kuid neid ootas aktsiate müügist saadud raha täielik külmutamine.
Sellega oli LHV delegeerinud osa vastutust seoses firma ning tema töötajate suhtes esitatud süüdistustega oma klientidele. Eesti finantsinspektsioonile edastati teade pärast seda, kui kontod külmutati.
Samal õhtul väljendas finantsinspektsioon kohtumisel LHV esindajatega seisukohta, et klientidel peab olema võimalus oma raha soovi korral täies ulatuses LHVst välja võtta.
LHV esindajad olid inspektsiooni sõnul nende seisukohaga nõus ja muutsid enda tegevuse sellele vastavaks. Raha väljavõtmist piiravad klauslid investeerimiskonto omanikele tühistati, sanktsioonid jäid kehtima ainult Trader-kontode omanikele.
Reedese seisuga oli LHV Trader-teenuse kontodel olev raha ikka veel külmutatud.
“Investeerimiskontol olevad USA aktsiad paiknevad mitme USA maakleri juures. Odavamad ühe juures, kallimad teiste juures,” selgitas LHV maakler Henno Viires. “Külmutatud on need kontod, mis on Interactive Brokersi juures, kus on kõik LHV Trader teenuse kontod koos. Interactive Brokersi juures on tegemist omnibuss-tüüpi kontoga, kus me avame LHV nimel ühe kliendikonto ja ise peame sisemist registrit,” sõnas Viires.
Eraldi Interactive Brokersi juures LHV klientide kontosid välja pole toodud. See on ka põhjus, miks USA väärtpaberituru järelevalve SEC on külmutanud LHV konto kaudu muuhulgas kõigi seal paiknevate klientide varad.
“Samas Kasvukonto aktsiad on teise maakleri juures — need on sada protsenti vabad,” kinnitas Viires. “Samuti on meil USAs muid varasid, fonde näiteks, mis ei ole ka külmutatud. Praegu puudutavad sanktsioonid ainult ühe maakleri juures olevaid varasid, sest selle maakleri kaudu käisid uurimisalused tehingud.” Praegu taotletakse tema sõnul nende kontode vabastamist.
Viirese sõnul seda ohtu tegelikult ei ole, et raha LHVst otsa saab, kui kliendid hakkavad oma kontodelt vabu vahendeid välja viima. “Summa ei ole lihtsalt nii suur, et seda oleks raske katta muudest grupi vahenditest.”
Leedu kinnisvarafirma loobus LHVst
Leedu kaubandushiiuga VP Market ühte kontserni kuuluv kinnisvaraarendusfirma Akropolis loobus SECi skandaali tõttu lepingust LHVga.
Kõigis kolmes Balti riigis tegutsev LHV pidi aitama korraldada Leedu kinnisvarafirma Vilniaus Akropolise aktsiate toomist börsile. Aktsiate avalik esmamüük ehk IPO pidi toimuma juba novembri kuu jooksul.
“Me ei taha võtta seda riski, et LHV petuskandaal avaldaks negatiivset mõju Akropolise aktsiate börsile viimisele,” ütles Leedu VP Marketi juhatuse liige Diana Dominiene reedel Äripäevale.
Ta lisas, et Akropolise aktsiate börsile viimisel jääb peanõustajaks Rootsi investeerimispank Carnegie. “Kas Cargenie endale ka kellegi appi palkab ja kelle nad valivad, on juba nende otsustada,” ütles Dominiene.
Millal Akropolise aktsiad täpselt börsile jõuavad, ei tahtnud ta kommenteerida. Küsimusele, kas IPOt on oodata veel selle aasta jooksul, vastas Dominiene, et eks näis.
Lõhmus, Haavel ja Tamm — meie aja edulood
LHV investorsuhete kolme võtmetegelase — Rain Lõhmuse, Rain Tamme ja Tõnis Haaveli peadpööritavad edulood on alguse saanud põhimõttest “kes palju teeb, see palju jõuab”. Kuni eelmisel nädalal lahvatanud skandaalini on nende edupäikest varjutanud vaid väikesed pilvekesed.
Rain Lõhmus: viimane kangelane
Aasta 2000. Tartu Ülikooli suurim auditoorium on pungil noori täis — neid istub aknalaudadel, trepil, seisab tagareas püsti. Käimas on Rain Lõhmuse loeng “Kuidas saada rikkaks?”. Sajad tudengid kuulavad, kuidas vaid mõni tuhat krooni kuus investeerides on 30 aasta pärast miljon käes. Paljude jaoks on 30 aastat liiga pikk aeg oodata, kuid nii mõnigi viib oma õppelaenu pärast LHVsse — pandagu kasvama.
Lõhmus (39) on LHV esindusnägu ja Eesti tuntuim investor, kes on aastate jooksul esinenud lugematutel kõrgetasemelistel seminaridel ja konverentsidel, propageerides raha kasvatamist. “Intelligentne investor”, “Riigi abil rikkaks”, “Õpilasest ettevõtjaks” — see on vaid väike valik Lõhmuse ettekannete teemadest. Potentsiaalsete tulevaste investoritena nägi ta kõiki — õpilastest ja noortest mõõdukatest kuni tippjuhtideni välja, rõhutades, et igaühest võib saada miljonär. Vaadake mind, hüüdis kogu tema olemus ja see töötas. Igaüks tahtis olla nagu Rain Lõhmus.
Lõhmuse CV on pead pööritama panev edulugu, tõeline unistus: kõrgharidus tehnikaülikooli majandusteaduskonnast 1988. aastal, tema esimeseks tööks Tallinnas sai Mainori kitsukeses toas Estexpanga asutamine. Seejärel oli ta oluline osaline Eesti Panga loomises. Siis Hansapanga asutamine, õpingud Harvardis ning oma edukas investeerimispank, mis saavutas kiiresti populaarsuse oma paindlikkusega ning sellega, et oli “täitsa Eesti meeste oma”.
Tänu sellele on Rain Lõhmust LHV meestest enim ajakirjanduses eksponeeritud ning seltskonnakroonikutele on ta oma lahtise jutu ja edeva elustiiliga tänuväärseks materjaliks. Ajakiri Kroonika on teda nimetanud trendipräänikuks.
Hea elujärje ning sooviga seda demonstreerida paistis Lõhmus silma juba Eesti Panga ajal. Endine Eesti Panga valuutaosakonna juhataja Urmas Kaju on meenutanud: “Kui mina (ja keegi veel) läksime Helsingisse reisijatena praamil, siis Rain Lõhmus tuli kohale isikliku sõiduvahendiga — milleks siis ei olnud veel Ferrari, vaid mingi väga heas korras, ent kusagil Belgias ära pruugitud BMW.“
Aastal 2005 on Lõhmuse autokogus ka Ferrari. Praegu sõidab ta Mercedese džiibiga ja kiidab, et on esindus-Ferraril terve Euroopa läbi sõitnud.
Jõukate ja ilusate moekujundajaks muutus ta aga veel varem, kui superrikkaks sai. Kui Lõhmus 1994. aastal Lexuse ostis, siis pidi see igal rikkuril olema. Lõhmus oli ka üks esimesi, kes Tiskresse maja ostis — naabriteks Jüri Mõis ja Hannes Tamjärv.
Eraisikuna oli Lõhmus Hansapanga üheksast asutajast ametlikult suurim Hansapanga aktsionär. Lõhmus oli ka panga peamine strateeg. Tema oli ka see, kes viis Hansapanga Lätti. Lahkudes 1999. aastal pangast, põhjendas ta oma teguviisi personaalse motivatsiooni puudumisega, põhjuseks omanikeringi muutus. “Hansapanga strateegia muutub oluliselt, võrreldes sellega, mis oli enne Swedbanki tulekut investorite ringi. Hansapank muutub tüüpiliseks jaepangaks, aga mulle meeldib olla ettevõtlikumas organisatsioonis,” rääkis Lõhmus.
Kui Ameerika filmidest kinnistunud kuvandi järgi võiks rahamaailma peensustesse süüvinud investorit pidada nohikuks, siis Lõhmus elab mitmekülgse mehena väljapoole: üks tuntumaid projekte on tema Kaur Kenderiga kahasse kirjutatud romaan “Raha”. Ta on olnud fotomodelliks Ain Mäeotsa, Peeter Lauritsa ja Toomas Kalve fotoprojektis “Mullatoidu restoran” ning koos Anu Saagimiga poseerinud Alina Kurvitsa fotosarjas “Viimane kangelane”. Lisaks on ta ka tunnustatud DJ, mängides peamiselt küll talle kuuluvates ööklubides Tallinn ja Pegasus, kuid teda võib näha ka trendikohviku Võitlev Sõna diskoripuldis. Tagantjärele võib iroonilise kokkusattumisena võtta tema viimast esinemist 28. oktoobril klubis Tallinn, kus ta keerutas plaate peol nimega “Shakin’ the Law” (raputades seadust — toim.).
Kuid Lõhmus on edukalt loonud endast ka kujundi kui mehest, kes hoolib ning kes valutab südant ühiskonnas toimuva pärast.
2000. aastal avas ta Eesti Rahvuskultuuri Fondi juures endanimelise toetusfondi, kuhu annetas pool miljonit krooni. Raha investeeritakse ning saadud intressidest toetatakse noori andekaid kultuuriinimesi — fondi nimeks sai “Rain Lõhmuse fond“. Võrdluseks — samal ajal tegi oma fondi ka Enn Sarap, kes aga annetas “vaid“ 100 000 krooni.
Lõhmus osales 2004. aastal Sven Sesteri veetud ümarlauas, kus vaeti nn jõmlusega seotud probleeme. Ta hoolib ka puhtast keskkonnast ning tema kodu on üks vähestest majapidamistest Eestis, mis ostab Eesti Energialt tavaelektrist kallimat rohelist energiat. Ta on annetanud raha Tehnikaülikooli arengufondi Vilistlaskapital ning veab koos Heldur Meeritsa ja Urmas Sõõrumaaga Audentese erakooli. 1999. aastal oli Lõhmus kui ettevõtluse esindaja kutsutud haldusreformi nõukoja liikmeks.
Ta on rahaliselt toetanud Isamaaliitu, kirgliku purjetajana Eesti Purjelaualiitu (mille president ta ise on) ning ta on ka üks koomikutepaari Ken Saani ja Rain Tolki projektide rahastaja. Saan ja Tolk olevat talle tänutäheks koguni heade suhete märgiks ühes saatesarjas kodutu rolli pakkunud. Lõhmus siiski loobus.
Lõhmuse populaarsusest annab aimu seegi, et mees on saanud ka osaks rahvaluulest. Aastaid tagasi levis internetis kulutulena anekdoot Lõhmusest, kes küsis baaris ettekandjalt koogi retsepti. Too küsib selle eest “neli kümppi“. Lõhmus lasebki retsepti hinna lisada oma arvele ning tasub selle eest pangakaardiga, pangakaardi arve saabumisel avastab oma ehmatuseks aga, et kohvik on retsepti eest võtnud hoopis 40 000 krooni. Teises versioonis saab meeldiva üllatuse osaliseks hoopis ettekandja, kes küsitud 40 krooni asemel oma kontolt 40 000 leiab.
Enda üle naljaviskamine pole Lõhmusele samuti kunagi probleemiks olnud. Naerust puksudes on ta rääkinud lugu, kuidas Tallinna–Aegna–Tallinna purjemaratonil hoopis Naissaarele jõudis. “Võtsin sappa ühele mehele, kes ei olnud vist võistleja. Ta sõitis Naissaarele, ja nii ma seal ka randusin,“ jutustas ta.
Eetika on teema, mille olulisust on Lõhmus oma sõnavõttudes korduvalt rõhutanud. Näiteks Eduka Arengu Foorumil 2002 novembris ütles ta: “On väga oluline eetilistel väärtustel põhinev ja korruptsioonivaba äritegevus. See tagab parema reputatsiooni ühiskonnas, suurema loovuse ja andekate inimeste juurdevoolu firmasse.”
Tõnis Haavel: teenitud miljonid lähevad filmimaailma
Sassis lokkidega Tõnis Haavelit (34) koos multifilmitegijate Mikk Randi ja Arvo Nuutiga kohvikus nähes ei arvaks, et see mees on multimiljonär. Haavelil on kaks elu: ühes on ta LHV partner, kellel viimati olid rahaprobleemid 21aastase majandustudengina, teises aga lõpetanud Tallinna Pedagoogikaülikooli filmirežii eriala ning mängib nukkudega — sellest on sündinud näiteks nukufilmid “Sääsk ja hobune” ja “Kolumatsi lood”.
Lisaks LHV-le ühendab Haavelit Rain Lõhmuse ja Rain Tammega keskendumine rõivastele — 2002 pärjati ta ajakirja Stiili lugejate poolt aasta stiilseimaks meheks.
Rakverest pärit ja spordiinternaatkoolis purjetamist õppinud poiss armastab merd seniajani ning tema purjejaht Zuxu ei saa just väga palju dokis puhata, Haavel on purjetamise maailmameistrivõistlustel isegi kaks korda hõbemedali saanud.
Pikemast sportlasekarjäärist siiski asja ei saanud ning Haavel läks Tallinna Tehnikaülikooli ärikorraldust õppima. Enne Eesti krooni tulekut otsis ta viimaste rublade eest sprotipasteeti kokku, et sellega oma kassi toita. Rahapuudusel tuli vaesel tudengil pasteedid siiski enda leiva peale määrida. Nii sündiski otsus leida töö, kus raha ka teeniks. Rain Lõhmus võttiski peagi nooremehe Hansabank Marketsisse valuutaanalüütikuks.
LHV loomise ajal oli Haavel omandamas teist, filmialast kõrgharidust, tema kursusevennaks oli näiteks Andres Maimik. Esimene Haaveli produtseeritud telesaade oli 1999. aastal Kreisiraadio. Armastus filmide vastu oli ka see, mis pani teda 2000. aastal koos Kiur Aarmaga looma edukat produktsioonifirmat OÜ Eetriüksus, mis tuntud rohkem kaubamärgi Ruut järgi. Meeste teed läksid hiljem siiski lahku ning Aarma ostis Haaveli osaluse välja. Julge plaan teha seiklusfilm Juri Ustimenkost jäigi seetõttu täitumata, ehkki Kaur Kender olla stsenaariumi kirjutamist juba alustanud. 2001. aastal aitas Haavel Tiina Lokil Pimedate Ööde Filmifestivali teha ning suuresti Haaveli initsiatiivil ja raha toel valmis ka uue Eesti populaarne komöödia “Vanad ja kobedad saavad jalad alla”.
Praegu kuulub Haaveli armastus projektile Uus Sakala — koos vendade Rebastega plaanivad nad Sakala keskust laiendada ja ehitada sinna Eestis ennenägematu kinokompleksi. Investeeringuks on seejuures arvestatud ligikaudu 300 miljonit krooni.
Rain Tamm: fotopisikuga investeerimisguru
Kui mõnel ajakirjanikul on vaja lugu fotohuvilisest prominendist, siis helistab ta Rain Tammele (34). Peale selle, et mehele kuulub tehnika, millest enamik kutselisi fotograafegi vaid unistada võib, tuksub Tammel rinnus seiklejasüda, mis on vedanud ta pildistama küll Kambodžasse, küll Kuubale ja tagatipuks tegi ta Rolling Estoniansitega ühe etapi ümbermaailmareisil kaasa. Tema kui fotograafi eriliseks kireks on lapsed ja vanainimesed ning näitus Rwanda lastest tänavu augustis Vaal Galeriis tõi nii mõnelegi külastajale pisara silmanurka.
Lisaks fotograafiale on Tamme suureks hobiks ja armastuseks hobused, koos Oliver Kruuda ja Toomas Rüütmanniga veab ta Veskimetsa ratsaspordibaasi. Ta on olnud ka Eesti Ratsaspordiliidu juhatuses.
Tamme seiklejaloomus on viinud teda kokku peamiselt kultuuriinimestega: näiteks reisikaaslasteks Kambodžas olid tal Tallinna Humanitaarinstituudi looja Rein Raud ja teatrimees Jaanus Rohumaa, ta on teinud ühise näituse Epp-Maria Kokamäega ning tema sõbrad on ka mitmed tuntud Eesti moekunstnikud.
Sõpruse pärast moega on teda võrreldud Rain Lõhmusega ning seltskonnaveergudel esineb ta tihti kui ekspert naiste ilu alal. Pärast suuremat klubiüritust võib kindel olla, et silmapaistvalt riietunud Tamme foto ehib Kroonika vastavat rubriiki. Eesti Ekspressi ärirubriigis kirjeldati kord, kuidas ühel peol paelus pilku Tamme sinine teksaülikond, mida ehtisid oranžid peopesasuurused nööbid. “Neile, kes ei viitsi süveneda, peab vähemalt silmailu pakkuma,” kommenteeris Tamm.
1993. aastal Tartu Ülikooli rahanduse eriala cum laude lõpetanud Tamm on töötanud erastamisagentuuri müügispetsialistina ja ASi Ärivaim juhtiva partnerina. 1997. aastal läks ta Hoiupanka ja sealt tõusis kiiresti Hansabank Marketsi investeerimispanganduse osakonna juhiks Rain Lõhmuse alluvusse. Edasi viis tee loogilise jätkuna LHV asutamiseni.
LHVs on just Tamm olnud suurte ja oluliste tehingute nõustaja rollis — ta korraldas Keskerakonna võlakirjade emissiooni, oli Tallinna Soojuse erastamisnõustaja ning Eesti Geenivaramu finantsnõustaja. Ta esindas ka Raudtee Erastamise Rahva ASi ärimehi.
Aadu Luukas on Tamme kohta öelnud, et mees kipub vahel liiga pealiskaudseks jääma. “Olulistes asjades oleks parem endale ka detailid selgeks teha,” nentis Luukas 2001. aastal.
Rain Lõhmuse firmad
• OÜ Kodreste. Osanik koos Juhan Kolgi ja Meelis Milderiga, tegeleb enda kinnisvara rendile andmisega, teeb väikest käivet ja püsib enam-vähem nullis. • Kodumajagrupi AS. Omab oma firma Lõhmus Holdings kaudu väikest osalust, mille eest sai mullu 225 000 krooni dividende. • Audentes AS. Üks omanikest. • Lõhmus Holdings AS. Täielikult Lõhmuse firma, tegeleb investeerimisega, nõukogus teiste seas ka Kristjan Lepik. Firma on tänavu saanud 10 kutset kohtutäituri juurde. • Telspec Trade AS. Piletilevi kaubamärki omav firma, millest Lõhmus omab ligi 95%. Käive oli mullu üle 4,5 mln krooni, tuldi ka 180 000 krooniga kasumisse. • Hevaner Invest OÜ. Kohvik Pegasus, ainuosanik. • New Economy Ventures AS. IT-ettevõtetesse investeerimiseks loodud firma, on aktsionär eraisikuna ja ka läbi Lõhmus Holdingsi ning LHV. • Dogma OÜ. Arhiivindusega tegelev väikeettevõte, üks osanikest. • Umblu Records OÜ. plaadifirma, mida omab kahasse DJ Raul Saaremetsaga • Zarenor Invest OÜ. Ainuomanik, Balteco ostuks kasutatud firma. • Merona Invest OÜ. Kinnisvaratehingud, ainuosanik. • Kirjandus — Ühine Keel MTÜ. Juhatuses peale tema veel kaur Kender ja Ain Ambrosius
Tõnis Haaveli firmad
• X-Disain OÜ. Enamusosalus disainitööde ja kujundamisega tegelevas firmas, kes muu hulgas võitis mullu Tallinna piiritähise kujunduskonkursi. • Kompressor OÜ. Kolmandiku omanik, ülejäänu kuulub Martin Pärna ja Edina Dufala-Pärnale. Disainifirma toodab mööblit muu hulgas Thulemale ja Martelale. • Multi Film OÜ. Osanikud veel Mikk Rand ja Raivo Möllits. Kino- ja videofilmide tootmine. • Grupivara OÜ. Ainuosanik konsultatsioonide andmise ja investeerimistegevusega firmas. Käive paarisaja tuhande krooni ümber. • Uus Sakala AS. Omab 50% läbi Koha Capitali, teise poole omanik on vendadele Rebastele kuuluv BDG Holdings. Sakala Keskuse ümberehitamiseks loodud firma. • Business Center OÜ. Tegevusalaks looma- ja karusloomakasvatus, üks kolmest osanikust. Väike käive, tänavu 8 korda kohtutäituri juurde kutsutud. • FFT Technologies OÜ. Osanik endale kuuluva Grupivara kaudu, teised osanikud on Jaan, Priit ja Jüri Jagomägi ning Mati Kokk. Firma arendab Puurmani tammil hüdroturbiini ja müüb sealt saadavat energiat, mullu oli väikeses kahjumis. • Koha Capital OÜ. Ainuomanik, tegemist on valdusfirmaga, millel endal majandustegevust pole.
Rain Tamme firmad
• Spiritum OÜ. Nõustamisega tegelev väikefirma, üks kolmest osanikust. • Kombain ja Ko. OÜ. Ainuosanik, firma tegevusalaks finants- ja fototeenused. Käive paarsada tuhat, kasum samas suurusjärgus. • New Economy Ventures. IT-ettevõtetesse investeerimiseks loodud firma, aktsionär läbi LHV. • Hansa Rus Group OÜ. Osanik Kombain ja KO. kaudu, osanik ka Urmas Sõõrumaa. Tegeleb kaubavedudega Venemaale, käivet viimastel aastatel ei näidanud.
Joakim Helenius: mul on LHVst juhtunu pärast siiralt kahju
Joakim Helenius Trigon Capitali juht
Ma ei tõesti ei tea, kas on võimalik, et LHV töötaja Oliver Peek tegi Rain Lõhmuse teadmata tema rahaga tehinguid USAs. Samas on teada, et Lõhmuse vara kasvas poole aastaga neli korda.
Selle loo puhul on kaks võimalust. Esiteks teadsid kõik LHV töötajad nendest tehingutest, aga ei võtnud midagi ette. Kui see on nii, ennustab see neile väga halba saatust ja mõjub laastavalt Teiseks võib muidugi olla, et nendest tehingutest teadis väga väike arv LHV töötajaid, ning siis on tegu väga suurte vajakajäämistega firma sisekontrollis.
Mul on siiralt kahju sellest, mis LHVga on juhtunud, aga loodetavasti võidab sellest juhtumist kogu Eesti ärikultuur. Eestis on viimase paari aasta jooksul ilmsiks tulnud nii palju ebaausaid ja ebaeetilisi finantstehinguid ning insaidertehinguid, mille sooritajad oleks Läänes juba ammu vangi pandud. Eesti ärimeeste eetilised põhimõtted on allpool igasugust arvestust. Eesti Vabariigi valitsus peaks sirgeseljalisemalt reageerima ja kiiresti välja töötama seadused, mis puudutavad ebaeetilisi äritehinguid.
Samuti peaks karmimaid ja konkreetsemaid samme astuma kohalik finantsinspektsioon. Neil tuleks tugevamini sekkuda sellistesse tehingutesse, täna on nad liiga passiivsed.
Hetkel on väga hea, et uurimisega tegeleb USA väärtpaberijärelevalve, see tuleb kasuks teistele Eesti firmadele, sest asja uuritakse tõesti objektiivselt. Ma ei usu, et skandaal mõjub Eesti poiste mainele positiivselt ja et neist saavad maailmas kangelased või rehepapid.
Ka näiteks USAs väga tuntud ärinaisest Martha Stewar¬tist, kes oli muu seas New Yorgi börsi nõukogu liige, ei saanud kangelannat. Tema maakler tegi tema varaga insaidertehinguid, aga viis kuud pidi selle eest vanglas istuma Stewart.
Suures osas mõisteti talle vanglakaristus ka selle eest, et ta algul valetas juhtunu kohta meediale ja uurivatele organitele.
Jüri Mõis: tavaliselt annab varahaldur iga kuu aru, mis on tehtud
Jüri Mõis koos Rain Lõhmusega Hansapanga asutanud ettevõtja
Muidugi on võimalik ja täitsa normaalne, et maakler teeb tehinguid omaniku rahaga ilma tema teadmata. Ma isegi mõtlesin korraks, et äkki on LHV maakler ka minu konto ja rahaga seal USAs tehinguid teinud. Ikka vist ei ole. See on tüüpiline varahaldusteenus, et vara omanik ise annab otsustamisõiguse üle varahaldurile. Investor usaldab investeerimispanka, kuhu ta oma raha viib. See on mõeldamatu, et iga päev tehtavaid tehinguid kooskõlastataks raha andjatega. Tavaliselt annab iga kuu aja tagant varahaldur aru, mis on tehtud ja kuidas on tulemused.
Teine küsimus on, kas inimene tunneb huvi selle vastu, kuidas täpselt on tema vara kasvatatud ja mis on olnud tootlus.
Olen ka ise LHV klient, aga vara on rääkida sellest, kuidas see skandaal LHV-le kui firmale mõju avaldab. Tuleb teisipäevane kohtuistung New Yorgis ära oodata. Loomulikult oskab igaüks mõelda niimoodi, et investeerimispanga LHV väiksus ja ülemaailmne vähetuntus on see, mis tema ärieeliseid kahandab. Suurematel ja üle maailma tuntud investeerimispankadel, nagu näiteks Citibank, on ikka ärieelised investeerimistegevuses. Kujutage ette, et oleks sarnane juhtum, et mõni Citibanki töötaja oleks sisse murdnud Tallinna väärtpaberite keskdepositooriumi arvutisse ja selle peale oleks kõikide Citibanki klientide kontod külmutatud. See oleks olnud rahvusvaheline skandaal, aga LHVga ju sisuliselt nii juhtus, et üks LHV töötaja murdis arvutisse sisse ja igaks juhuks külmutati kõikide LHV töötajate kontod. Seal ei ole loogikat. Minu loogika ütleb, et on väike ja globaalses mõttes vähetuntud asutus ja nendega kannatab kõike teha.
Rein Kilk: tootlus oleks pidanud panema kukalt kratsima
Rein Kilk ettevõtja
Imestan, kuidas Ameerikas liigub asja uurimine lausa valguskiirusel. Nädala eest tulid tehingud avalikuks ja juba homme on kohtuistung. Aga raske on kommenteerida, kas Lõhmus oli teadlik nendest tehingutest, mis tema varaga Ameerikas tehti. Mul on olnud ka kogemusi, et alluvad ei pruugi informeerida teatud enda huvidest lähtuvalt tehtud tehingutest juhtkonda ega omanikke. Kui tehingud on tehtud tegutseja enda huvides, siis ei pruugi teada. Kui ta kasutab vahendeid ja tal on kokku lepitud kena vaheltkasu iga võidu pealt, siis ta raporteerib ainult võitudest, aga mehhanismi ei selgita. Samas peaks töötaja ikka ju selliste vahendite — miljonite dollarite kasutamisest informeerima. Kahest miljonist viie kuuga kaheksa miljoni dollari tegemine oleks ikka pidanud Rain Lõhmust panema kukalt kratsima. Mina ise börsimängur pole ja raske on kommenteerida.
Ma olen kindel, et LHV töötajad ei arvanud neid tehinguid tehes, et tegemist on kuriteo või kriminaalse teoga. Tundub, et seda nad ei osanud aimatagi. Kui vaadata Eesti ärimaailma kahtlasevõitu lugusid, siis katsutakse iga pidi otsi vette panna ja peita, nemad aga tegid kõike avalikult omanimeliste kontode alt. Pole ju keeruline teha mingite muude kontode alt selliseid tehingud. LHV juht Rain Tamm teeb ju igakülgset koostööd nii finantsinspektsiooni kui ka SECiga ning kommenteerib kõike ajalehtedes ja teleuudistes. Tundub, et nad tõesti ei tundnud USA seadusi või siis on õhkõrn võimalus, et SECil ei ole õigus.
Mul on tunne, et saame väga üksikasjalikult teada kogu loo. Siin midagi saladuseks ei jää. Kindlasti saame teada ka selle, kas Lõhmus andis korraldusi tehingute tegemiseks või mitte või mis määral ta andis.
Mul tuleb meelde, et kunagi oli sarnane juhtum Rootsi kindlustusfirmaga Skandia. Selle firma maaklerid kasutasid ära Jaapanist tulevat informatsiooni oma fondide paremaks juhtimiseks, vaatasid, kuidas osakud Jaapanis liikusid, ja siis tegid Rootsis tehinguid. See sattus ka uurimisorganite huviorbiiti, aga seal kedagi ei karistatud ega midagi lõpetatud ära, aga muudeti teenustasusid ja nende fondiosakute ümbertõstmise korda. Kedagi seal hukka ei mõistetud, kuigi tehingud olid piiri peal.
Ajaloost on ju veelgi teada tuntud börsihaisid, kes on ka väga palju võitnud just finantsturgudel manipuleerimisega. Näiteks Soros ja Buffett, kes on saanud sellega dollarimiljardärideks. Sorosel on ju näiteks täitsa legendaarne lugu, kus ta hakkas mängima Inglise naela vastu, ja see üks mees kõigutas Inglise naela oma äranägemise järgi. See oli ju müstiline lugu ja öeldi ai-ai-ai ja paljud kaotasid ja tema võitis, aga midagi temaga suurt ei tehtud.
On ju õhkõrn võimalus, et SEC eksib, siis oleks see suur reklaam LHV-le ja nendel omakorda õigus neilt kahjutasu sisse nõuda. Ei saa ju investeerimispanka lihtsalt tühjaks lasta, keegi peab vastutama ka.
Indrek Neivelt: Äripäev ärgu tekitagu paanikat LHV pensioniklientide seas
Indrek Neivelt Hansapanga endine juht
On küll olemas selliseid teenuseid, et annad oma varanduse pangale hallata ja vaatad ainult siis pärast, mida nad sinu rahaga teinud on. Mõni rahaandja ei vaata isegi seda.
Kas viie kuuga neljakordseks ehk 8 miljoni kroonini kasvatatud rahahulk on piisav, et huvi tunda, tuleb küsida Lõhmuse enda käest.
Kas finantsinspektsioon peaks rangemalt suhtuma tehingutesse, mis on tehtud lubatu ja mittelubatu piiril, ei oska mina kommenteerida. Elu on ikka selline, et süsteemidega midagi juhtub ja keegi oskab seda õigel ajal ära tabada.
Maine pärast LHV kindlasti pankrotti ei lähe. Siin võiks Äripäev natuke rohkem tõele näkku vaadata, mitte iga päev valetada. Ärge palun tekitage paanikat iga päev, sest pensionivara on eraldi firmas ja teiseks tuleb aru saada, et mis on panga ja varahaldusfirma vahe. Te tekitate ilmaasjata paanikat LHV pensionifondide klientide seas. Kui pank peaks pankrotti minema, siis kõigepealt kaotatakse panga omakapital ja siis minnakse hoiuste kallale. Kui varahaldusfirma läheb pankrotti, siis läheb vaid see firma ja kliendi raha keegi ei puutu. See on suur vahe.
