Liha söömisel ettevaatust varjatud rasvadega

Liha sisaldab rikkalikult rauda, A-vitamiini ja B-rühma vitamiine. Täiskasvanud võivad lihast loobuda, lapse kasvav organism aga lihata ei saa. Ettevaatlik peab olema varjatud rasva sisaldavate toodete söömisega, näiteks vorsti, singi, viineri, kotleti ja pasteediga.

Liha ja lihatoitude soovitatav päevane kogus on 2–4 portsjonit. 1 portsjon on 80 kcal ehk päevas kokku 160–320 kcal.

Lihasaaduste alla kuuluvad ka verest valmistatud tooted. Selle toiduaineterühma tooteid võib asendada kala ja kalasaadustega või teiste valgurikaste, nt munatoitudega, seetõttu ei pea neid iga päev sööma.

Lihatooted on kasulikud, sest nii lihas, siseelundites kui ka veretoodetes on organismile soodne aminohapete vahekord ja piisavalt on asendamatuid aminohappeid. Lihasaadustes on rikkalikult rauda, A-vitamiini ja B-rühma vitamiine. Lihast võivad loobuda täiskasvanud, mitte kunagi aga lapsed.

Maksa soovitatakse süüa vaid mõni kord kuus, sest see sisaldab palju kolesterooli. Loomsetes toidurasvades ehk rasvases lihas ja teistes rasvarikastes lihatoodetes on palju küllastunud rasvhappeid, sellepärast ei ole nad suurtes kogustes soovitatavad.

Ettevaatlik tuleb olla varjatud rasva sisaldavate toodete söömisega, sest näiteks vorstides, sinkides, viinerites, kotlettides ja pasteetides olev varjatud rasv võib oluliselt suurendada organismile mittevajamineva rasva kogust. Rasvasisaldust saab teada pakendi märgistust lugedes. Valida tuleks sellist liha, kus ei ole silmaga nähtavat rasva.

Allikas: toitumine.ee