• Ärge kütke ruume, kus keegi ei viibi. Näiteks reisile minnes on mõistlik välja lülitada põrandaküte vannitoas, alandada ruumides hoitavat temperatuuri jne.

• Kodusest elektrikasutusest kulub keskmiselt 5–10% seadmetele, mis ei tee kasulikku tööd, vaid on jäetud ooterežiimi, näiteks monitorid, telerid, digiboksid, muusikakeskused vms. Neid seadmeid välja lülitades väheneb ka elektritarbimine.

• Kodumasinaid ja elektroonikat soetades jälgige erinevate seadmete elektritarbimist: energiamärgistus on kohustuslik isegi teleritel külmkappidest ja pesumasinatest rääkimata. Võimalusel eelistage väiksema elektritarbimisega seadmeid.

• Vanad hõõglambid on küll hinnalt odavad, kuid nende tööshoidmise peale võib kuluda kuni veerand elektriarvest. Valides säästu- või LED-lambid, saab valgustusele kuluvat elektrikogust kuni 80% vähendada.

• Kui kütate elektriga, siis on mõistlik kriitiliselt üle vaadata hoone ja küttesüsteemi energiatõhusus. Hoonete soojapidavusse ja küttesüsteemi kaasajastamisse investeerides võib vähendada hoonete energiatarbimist kuni 30-40%. 

• Kuna Eesti kliimas tuleb kütta üle poole aastast, on lisaks soojapidavusele oluline küttesüsteemi säästlikkus. Kui kasutate elektriga kütmiseks nõukogudeaegseid õliradiaatoreid või vanu puhureid, tuleks kaaluda nende väljavahetamist kaasaegsemate seadmete vastu, olgu selleks siis õhksoojuspumbad või soojussalvestid. Uutele seadmete soetusmaksumus võib tänu vähenevale elektrikulule end üsna kiiresti ära tasuda.

• Valige oma elektritarbimisele vastav energiapakett. Kuna muutunud võivad olla teie elektritarbimine või praeguse elektrimüüja paketid, siis paluge oma lepingupartneril teha võrdlev pakkumine just teie tänast tarbimist arvestades. Mitu elektrimüüjat on lisanud oma e-teenindusse hinnakalkulaatori, mis soovitab igale tarbijale kõige soodsamat hinnapaketti.

• Võimalusel kasutage energiasäästu seadmeid, näiteks lampide valgusregulaatoreid või küttesüsteemi kontrollerit, mis välistab ruumide üheaegsest kütmisest ja jahutamisest tuleneva elektri raiskamise.