Suurbritannias ostan ma tavaliselt oma toidu kvaliteetsemast poeketist, mille nimeks on Waitrose. Viimase hinnad on siin ühed kallimad, ometi pakub Waitrose suurel hulgal väga maitsvat ja värsket toitu, mis mu sinna ikka ja alati tagasi meelitab.

Uskumatuks teeb aga selle loo see, et kui ma kaks nädalat tagasi Eestis olin, kulutasin ma kohalikus Selveris sama palju kui Britannia ühes kallimas toidukaupluses. Ma ei mõista, kuidas on Eesti inimesel madalate palkade juures üldse võimalik selliste toiduhindadega elus püsida.

Waitrose supermarketis on võimalik osta 1,36liitrine piimapakk 86 penniga, odavamas poes nagu Tesco võib poolteist liitrit piima saada ka 79 penniga.
Eestis maksab piima liiter 0.50-0.60 eurosenti ehk siis meie piim on pea sama kallis kui Suurbritannias.

Piimatooted on üldse Eestis kallimad kui Londonis

500grammine hapukoorepakk maksab Eestis keskmiselt 89 senti, Waitrose’is 79 penni. Nael on küll pisut kallim kui euro, kuid toiduhindasid arvestades on siinne kaup Eesti omaga võrdsel latil.
Taluvõid on muide võimalik Londonis osta üldse odavamalt kui Eestis. Siin maksab 250grammine või pakk 98 penni, Eestis saab 100 grammi kergema võipaki kätte 1,14 euroga.

Kohupiimapakk maksab Eestis 73 euro senti ja siin 65 penni, mis teeb samuti enamvähem ühe ja sama välja. Leib ja sai on üldse Londonis odavamad kui Eestis. Siin saab pätsi leiba kätte umbes 79 penniga kui Eestis maksab Paadi vormileib 94 euro sendi ringis. Suur päts viilutatud saia maksab Londonis 0.90 - 1.50 naela.
Viilutatud 300grammine juust maksab Eestis 2.39 eurot, siin aga saab selle osta vaid 1.50 naelaga.

Kaheksa kanakoiba saan ma Waitrose`i poest kätte kahe ja poole naelaga, poolekilone hakkliha maksab mulle siin samuti vaid paar naela.

Lisaks sellele, et enamus toidukaubast on Londonis vaata et odavam kui Eestis, pean ma lisama, et Waitrose kaupluses käib toitu ostmas suurema sissetulekuga britt. Keskmise ja madalama sissetulekuga britil on võimalus valida Sainsbury ja Tesco nimelise keti vahel, mis pakub Waitrose poest vähemalt 20% madalamaid hindasid.

Kohalikus Waitrose`i poes ringi jalutades jäid mulle veel silma sajad erinevad pakkumised. Pea iga toote juures oli märgitud reklaamsildil ‘Osta kaks ühe hinnaga’ või säästa seda produkti ostes 25%.

Persili nimelise 4-kilogrammise pesupulbripaki saab hetkel osta 6.75 naela asemel nelja naelaga. Colgate`i hambapasta maksab Waitrose toidupoes 0.70-1.50 naela ringis.

Samuti pakub briti toidukett kvaliteetset alkoholi odavamalt kui Eestis. Siin on näiteks võimalik osta Prantsuse Chateau` ja Bordeaux` veini aastast 2005 alla kaheksa naela. Lisaks sellele on pea iga päev supermarket teinud oma ostjatele erinevaid pakkumisi. Pudel kallimat Moet Chandoni 2002. aasta shampanjat maksab Waitrose`i poes 41.99 naela ja pudel odavamat vahuveini Frexeinet`d saab siin kätte kuue naelaga.

Pudel Jack Daniel’si viskit maksab Londoni poes umbes 22 naela. Eksklusiivne liitrine Jaapani ja Tai õllepudel on siin samuti ainult ühe-kahe naela ümber.

Kõige suuremat hinnavahet näitas aga minu jaoks koeratoit. Kui Eestis maksab neli kilo Pedigree kuivtoitu üle kuue euro, siis Waitrose`i poes saab selle kätte nelja naelaga ning odavamast Tesco’st isegi kolme naelaga. Koeratoitu on Eestis raske leida alla euro, kuid siin Inglismaal varieeruvad koeratoiduhinnad viiekümnest pennist kuni kümne-kahekümne naelani.

Eesti toidupoodides ringi käies ehmatas mind samuti see, et meie inimesel puudub valikuvõimalus. Kui Suurbritannias on võimalik leida supermarket vastavalt oma rahakotile, siis Eesti toiduhinnad varieerusid erinevates toidukauplustes vaid paari euro sendi võrra. Suurbritannias on võimalik erinevaid toidupoode valides säästa toidukorvi pealt kümneid naelu.

Lisaks sellele pakuvad siinsed supermarketid tooteid erinevas hinnaklassis. Ostjal on näiteks võimalik valida 60pennise ja kahenaelase või- või juustupaki vahel juba ühes ja samas poes. Eestis selline hinnavalik praktiliselt puudub.