Lina 40 miljoni eest ekspordiks


Soomes linast ehituse isolatsiooniplaate tootev Floxlin OY on valmis ostma igal aastal Eestist 15 000–20 000 tonni lina, ütles neljapäeval projekti kaasatud Kiviõli Keemiatööstuse arendusdirektor Toom Pungas.

Praegu on Pungase sõnul ettevalmistamisel äriplaan ja leping Floxliniga, millesse kolmanda osapoolena kavatsetakse kaasata lina kasvatavad põllumajandusettevõtted.

Soomlased hakkavad tarnima Eesti põllumeestele linaseemet, Kiviõli Keemiatööstus varustab neid poolkoksi ja turba segust valmistatud odava maaparandusainega ning sügiseks kasvanud lina eksporditakse Soome isolatsiooniplaatide valmistamiseks.

Pungas lisas, et linast valmistatud isolatsiooniplaadid on turul läbilöögivõimelised, sest erinevalt näiteks sünteetilistest materjalidest ei põhjusta nad allergiat.

Sonda valla põllumajanduslik osaühing Laktis on juba alustanud katselappide ettevalmistamist, et külvata tänavu lina 150 hektarile. Laktisel on kokkulepe Tamme Autoga linakombainide soetamiseks vajaliku kaasinvesteeringu kohta.

“Ida-Virumaa pinnas pole lina kasvatamiseks kõige soodsam, kuid sellegipoolest loodame edule,” ütles osaühingu juhatuse liige Kalle Kekki. “Arvestame saagikuseks 2 tonni hektarilt, mille tonnihind pärast töötlemist on ligi 32 000 krooni.”

Põlva maakonnas linakasvatusega tegeleva Mooste Katsejaama juhataja Kalju Paalman avaldas idavirumaalaste idee üle imestust, sest projektiks vajalik 10 000 hektari suurune linapõld suurendaks lina külvipinda möödunud aastaga võrreldes viiekümnekordseks. “Lina eksportimine töötlemata kujul pole kasulik, kuid töötlemisseadmed maksavad ligi 30 miljonit krooni, mis on liiga kallis,” rääkis Paalman.

Eelmisel aastal kasvatati Eestis lina Paalmani sõnul 200 hektaril. Tänavu võib lina kasvupind sõltumata Tamme Auto projektist kahekordistuda.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare