“Kogu maailmas toetatakse linakasvatust. Kui meie kiulina
kasvatajad saaksid 3000 krooni hektarilt toetust, tuleks nad ots
otsaga kokku,” avaldas arvamust linaliidu juhatuse esimees Jüri
Varik. “Euroopa Liidus saab põllumees linahektarilt 14 000
krooni toetust ja me pole võimelised nendega konkureerima, kui
riik meid ei toeta.”
Variku sõnul saaks Eestis kasvatada lina 60 000–70 000 hektaril, mis annaks selle majandusharu aastaseks käibeks 2 miljardit krooni. Eesti linavajaduse kataks kiulina kasvatamine 6000 hektaril ning õlilina 13 000 hektaril kataks lehmade söödavajaduse. Et kasumlikult lina toota, peaks riik kiulina hektari kohta kasvatajale maksma 3000 krooni ja õlilina kasvatajale 1500 krooni, lausus linaliidu juhatuse esimees.
Jüri Variku sõnul ei ole 3000 krooni hektari kohta palju, sest hektari lina käive on 24 000 krooni ja riik saab oma raha käibemaksuna tagasi. Võrdluseks — teravilja otsetoetus oli eelmisel aastal 500 krooni hektari kohta.
