Linnahall mureneb
Pärnal on trumbina ette näidata eile avalikustatud investeerimispanga LHV majandusanalüüs, kus on kirjas: “Majanduslikust aspektist vaadatuna on keeruline leida põhjendust Linnahalli renoveerimiseks. Investeeringute tagasi teenimine on ebareaalne.”
Linnavalitsus saab märtsi alguses kokku Linnahalli lammutamise plaani toetava mapi, kus on kolm olulist dokumenti.
Esiteks ehitustehniline ekspertiis, mis tunnistab ehitise avariiohtlikuks. Teiseks majanduslik analüüs, mille järgi Linnahalli ülalpidamist peab doteerima 16–26 miljoni krooniga aastas. Kolmandaks märtsi alguses valmiv arhitektide visioon piirkonnast, kui seal Linnahalli poleks.
Reglemendi järgi peab Tallinna linnavalitsus taotlema Linnahalli lammutamist muinsuskaitse nõukogult. Nõukogu, kuhu kuuluvad samad inimesed, kes 1997. aastal taotlesid Linnahalli muinsuskaitse alla võtmist, teeb soovitusliku ettepaneku kultuuriministrile.
Manutendi jaoks on Linnahalli maha võtmine plaan A. Manutent on nõus tegema halli asemele pargi, teaduskeskuse või näitusesaali, et ainult mitte majandada lagunevat kontserdimaja. Muinsuskaitseameti peadirektori kohusetäitja Agne Trummal peab selle täitumist ebatõenäoliseks.
Plaan B on Manutendi jaoks Linnahalli osaline lammutamine, kuid sellisel juhul peavad linn või riik aitama alles jäävat halli majandada. Muinsuskaitse üldjoontes toetab seda plaani. “Ei saa öelda, et muinsuskaitse on paindumatu,” ütles Agne Trummal.
Urmas Sõõrumaa Linnahallist rääkides detailidesse ei lasku. “Olen nõus läbi rääkima erinevate võimaluste üle ja ootan otsuseid, mida Linnahalliga ette võtta,” lausus ta eile.
Muinsuskaitse nõuab hetkel vaid, et säiliks Linnahalli bastionilaadne püramiidjas kehand, maha võib lammutada pika promenaadi, mille all on jäähall. Halli merepoolsesse külge võib ehitada midagi, näiteks korterelamu, mis on sama kõrge kui Linnahall.
Manutent on tellinud Taani arhitektuuribüroolt nägemuse piirkonna arendamise kohta eksklusiivseks elamurajooniks, kui seal Linnahalli ei peaks enam asuma.
Eesti Arhitektide Liit keeldus kavandit välja töötamast. “See on küll väga hea koht elamiseks, kuid miks peaksid avaliku kasutusega hoonetel olema mingid viletsad kohad kusagil nurga taga,” ütles arhitektide liidu esimees Tõnu Laigu.
“Pole probleemi, mulle meeldib vaba Euroopa, tellisime kavandi Taanist,” ütles Manutendi juhatuse esimees Märt Vooglaid. Manutendi mõte on, et mere äärde kerkiksid korterelamud.
Asjaajamisel on Manutendil piirkonna arendamisel tugev seljatagune Tallinna Sadama näol. Halli müügis olev maa piirneb nimelt Tallinna Sadama maatükiga, kes kavandab sinna elamupiirkonda. “Tark on arvestada piirkonna arendamisel, et osad moodustaksid terviku,” ütles Tallinna Sadama marketingijuht Erik Sakkov. Märt Vooglaid on ka Tallinna Sadama nõukogu liige.
Sadamal on plaanis kasutada kinnisvaraarenduseks maatükke, millel kaubavoogude seisukohast pole otstarvet. Nii peaksid Linnahalli lähistele lisaks elumajadele kerkima ka kontorihooned.
Tallinnal on sama suur huvi Linnahalli piirkonda müüa, kui Manutendil seda osta. Äsja valminud LHV analüüs ütleb, et kes iganes Linnahalli majandama hakkab, peab leidma 560–720 miljonit krooni ehituseks ja arvestama ülalpidamiskuludeks 16–26 miljonit aastas. Vooglaiu meelest on Linnahalli doteerimine raha tuulde loopimine. “Kas muinsuskaitse ei tahaks 20–30 miljonit krooni aastas kulutada näiteks vanalinnale,” küsis Vooglaid.
Manutendi omanik Urmas Sõõrumaa on suurim erakondade rahastaja, olles toetanud 1999. aastast saati parteisid 11 miljoni krooniga.
Konkurendid nõuavad uut konkurssi
Kinnisvaraarendajad leiavad, et kui Linnahalli müügi algtingimused muutuvad ja saadakse nõusolek Linnahalli lammutamiseks või hakkab linn või riik selle ülalpidamist doteerima, peaks välja kuulutama uue müügikonkursi.
“Kui pakkumise tingimused muutuvad, siis peaks uus konkurss tulema,” ütles Ober Haus Kinnisvara tegevdirektor Hindrek Leppsalu. “Muidu minnakse ausa konkurentsi tingimustega vastuollu.”
Arco Vara nõuniku Hannes Kuhlbachi ütlust mööda ettevõte kindlasti kaaluks võimalust Linnahalli piirkonda arendada, kui uus, muutunud tingimustega konkurss välja kuulutatakse. “Võiks öelda, et asjal oleks jumet,” ütles Kuhlbach.
“Me nägime seda (võimalust, et konkurendid soovivad uut konkurssi — toim.) ette ega osalenud ühelgi enampakkumisel,” ütles Manutendi juhatuse esimees Märt Vooglaid.
Tallinn korraldas Linnahalli müügiks kolm konkurssi. Manutent ei osalenud neist ühelgi. Pärast kolmanda konkursi ebaõnnestumist tegi Manutenti esindav advokaadibüroo ettepaneku läbirääkimiste alustamiseks. Manutent on maksnud ära 15 miljonit krooni tagatisraha ehk 10 protsenti 150 miljoni kroonisest alghinnast, mis tagastatakse, kui läbirääkimised ebaõnnestuvad.
Müügis oleva mereäärse piirkonna suurus on 11 hektarit, sellest 4 hektarit võtab enda alla Linnahalli ala.
