Nii kummaline kui see ka pole, juhtub kõige enam ebameeldivaid intsidente lennukite kokkupõrkel lindudega. Ehkki lennunduses mõeldakse välja järjest uusi turvameetmeid, mis suudavad ennetada nii tehnilisi probleeme kui ka tõkestada terrorismi, on õhusõidukeid juhtivad piloodid suleliste vastu jõuetud.

Ehkki linnud on pilootidele äärmiselt tülikad, sest nendega kokkupõrget pole võimalik vältida (50 tonni kaaluva lennuki kurssi ei saa niisama lihtsalt muuta), pole suuri kahjustusi, mis seaks ohtu reisijate elu, seni olnud. Samas kaasneb iga sellise intsidendiga suur paberimäärimine ja mitu kontrolli. Meeskond kirjutab pärast linnuga kokkupõrkamist raporti, seejärel toimub birdstrike inspection ehk kokkupõrkejärgne ülevaatus. Selle käigus uuritakse pisimategi pragude leidmiseks lennuki pinda ultraheliga. Pärast seda tuleb uus raport koostada.

Tallinna lennujaam tundub lindudele eriti meeldivat. Ümbruskonnas asuvad järv, meri, soo, viljapõllud ja prügimägi soosivad suleliste pesitsemist ja paljunemist. Lennujaamal on programm ja vahendid lindude peletamiseks. Turundusdirektori asetäitja Sven Ratassepa sõnul seisneb see põhiliselt kajakapesade õhkimises lennujaama territooriumil ja lennuradade läheduses. “Tegu on iga-aastase rutiinse tegevusega,” nentis ta. Lennujaama rajameistrid kutsuvad omavahel seda operatsiooniks “Muna”.

Eelmisel aastal oli Estonian Airi lennukitel seitse kokkupõrget lindudega, enamik neist Tallinna lennujaama piirkonnas. Enamasti lendavad linnud kas lennuki esiaknasse, nina pihta või mootorisse. Estonian Airi lennundusinspektor Andreas Kari teab meenutada, et neli aastat tagasi ei saanud Fokker 50 Tallinna lennujaamast startida, sest kogu lennuväli oli uduse ilma tõttu kajakaid täis.