Lipstokil käes 10 aastat oodatud amet
Kümme aastat tagasi pidi Lipstok alla vanduma Vahur Kraftile. Viis aastat tagasi oli Lipstok taas valmis kandideerima, kuid nõukogu eelistus kuulus ka toona Kraftile, seda pärast mõningaid sekeldusi tänaseks manalateele läinud Vello Venseliga.
Nii on täna Lipstok saamas lõpuks ametisse, mille jättis kümne aasta eest tühjaks tema erakonna kaasasutaja ja peaideoloog Siim Kallas.
Kümme aastat ootamist on pikk aeg. Ent Lipstok ei arva, et pangajuhi amet oleks tema elu suurim väljakutse. Ta meenutab hoopis aega, kui toonane peaminister Mart Laar tegi talle ettepaneku Lääne maavanema kohalt rahandusministriks tulla. “Sellest ajast olengi selles katlas sees,” lausub ta.
Rahandusministrina elas ta üle Sotsiaalpanga pankroti, olles sunnitud ministrina ka selles protsessis aktiivselt osalema. Nimelt hakkasid asjad niigi hinge vaakuvas Sotsiaalpangas järsult halvenema siis, kui riik hakkas sealt raha üle viima Ühispanka ja Põhja-Eesti Panka. Lipstok on omanikke esindanud mõlema panga nõukogus.
Uuest ametist rääkides Lipstok üllatab. Üle 20 aasta eri ametipostidel rahandusega seotud olnud mees tunnistab, et peab hakkama uues ametis kõigepealt õppima — makromajandust. Ometi on ta lõpetanud Tartu Ülikooli majanduse ja mitte meditsiini alal, nagu algul plaanis.
Tänu on ta selle eest võlgu tänaseks manalateele läinud Andres Eesmaale. Nimelt suutis tollal rahanduse ja krediidi eriala õppinud mees Haapsalus noorte suvepäevadel äsja keskkooli lõpetanud nooruki “ära rääkida”. Muide, ülikooli aegu lõi Lipstoki kursus sama ala õppima asunud Vahur Krafti rebaseks.
Lipstok oli kuni möödunud aastani põline Haapsalu mees. Aastaid sõitis ta koos sõber Toomas Vilosiusega nädalas mitu korda Haapsalu ja Tallinna vahet. Ent aasta eest kolis ta uude koju kaskede keskele Viimsisse, valda, kus elavad ka tema eelkäijad — Kallas ja Kraft. Maja on 200ruutmeetrine, maitsekalt kujundatud ja Mangi moeka mööbliga sisustatud. Ja ühekorruseline. “Ma ei viitsiks joosta trepist üles teisele korrusele, selleks et kruvikeerajat tuua ja pärale jõudes avastada, et olen vale tööriista toonud,” selgitab ta, miks maja pangajuhile ebakohaselt madal sai tehtud. Ehk on põhjus ka selles, et peremees lonkab tugevasti ühte jalga. Ta tõmbab püksisääre üles, et näidata kõõluseoperatsioonist jäänud arme.
Koduuksel võtab meid vastu Andres Lipstoki 85aastane ema Matilde, kes keedab külalisele kohvi. Matilde ütleb, et ei oska poja pangapresidendiks saamise üle erilist heameelt tunda, sest see pole mingi elukutse, üks ajutine amet vaid.
Koolis õppis Andres trompetit, kuna aga sportimine hakkas harjutamist segama, seadis muusikaõpetaja ema valiku ette — kas see või teine. Jäi sport, milles ka tulemused paremad olid. Nõnda jõudis Haapsalu poiss vehklemises Nõukogude Liidu koolinoorte meistrivõistlustel koguni hõbemedalini.
Andrese isa Johannes juhtis aastaid nii kohalikku kui ka kogu riigi baptisti kogudust. Tänu isa ametikohale pere puudust ei tundnud. Isa suri, kui Andres oli vaid 4aastane. Lipstok ei pea ennast tõsiusklikuks, vaid pigem jõulude ajal kirikus käijaks.
Pereväärtusi hindab ta kõrgelt — erinevalt paljudest eakaaslastest on ikka veel abielus oma esimese naise Marjega, kes töötab abikaasa omanduses firmas Delegatsioon raamatupidajana. Poeg Raiko lõpetas Tartu Ülikoolis õigusteaduse eriala ja praktiseerib advokaadina, tütar Kairi on samuti ülikooliharidusega ja töötab praegu Reval Hotelligrupis.
Eesti majandusest meeldib Lipstokile rääkida, tal on selle kohta kindel arusaam, mis ühtib eelkäijate omaga: majandus peab olema avatud, liberaalne ja tasakaalustatud kõigis valdkondades. “Eesti-sugune väike riik ei tohi neid põhitõdesid hetkekski unustada,” leiab ta. Edasi räägib ta oodatavast 6protsendilisest majanduskasvust ja inflatsiooni ohjeldamisest. Sellest viimasest oli keskpanga tulevasel presidendil ametisse kinnitamisel juttu ka riigi presidendi, Arnold Rüütliga. Nagu ka laenu-hoiu ühistutest, mis on riigijuhi ammune mure.
Mis pangandusse puutub, siis on see Eestis nüüd paika loksunud. Suured pangad on läinud välisomanike kätte. “Eks muidugi ole emotsionaalselt kahju, et nii läks, aga see oli asjade loomulik käik,” lausub ta.
Eesti Pangas igav ei hakka, arvab Lipstok. Raskeim ülesanne on teha euro 2007. aastaks Eesti rahvale omaseks. Lipstok loodab siin palju Eesti Panga professionaalsele meeskonnale.
Meeskonnas töötamine on Lipstoki jaoks harjumuspärane. Ta peab kõvasti lugu oma kauaaegsetest sõpradest Toomas Vilosiusest ja Urmas Suklesest, kellega koos Haapsalus sanatooriumiäri ajama hakati. Täna on sõprade hallata ka TOPis tegutsev spaa. Keskpanga presidendi kõrge ametikoht ei sega teda jäämast sanatooriumiärisse passiivseks investoriks. Neljandana on sõpruskonnaga liitunud Ain Hanschmidt, kes Ühispanga hing ja kauaaegne tegevjuht.
Meeskonnatööst rääkides kõlab Lipstoki jutus ootamatult ka ähvardav noot: “Kui keegi meeskonnast, olgu sees siis töökollektiiv või sõpruskond, lollusi tegema hakkab, saab ta ka kõvasti valu.” Taoline usaldusekaotus leidis tema ministriks oleku ajal aset majandusministeeriumis ja lõppes ühe juhtivametniku lahkumisega.
Kindlasti pole elus kaugele jõudnud Lipstok nii kehv mees, et tal vaenlasi poleks olnud. Selles, et Haapsalus võim vahetus ja Res Publica valimised võitis, oli omajagu teeneid sealse uksetehase omanikul Koit Uusil, kellega reformikatest kolmikul Lipstok-Sukles-Vilosius tuli rinda pista. Selle konflikti jutuks tulles läheb tänase kangelase pilk tumedaks ja ta keeldub toonaseid sündmusi kommenteerimast, öeldes vaid, et eks poliitikas kasutatakse eesmärkide saavutamiseks igasuguseid võtteid. Kommentaarist keeldub ka Koit Uus, soovides vaid irooniliselt Lipstokile edu edaspidiseks.
Muide, Reformierakonnast lubab Lipstok panga presidendiks saades kohe välja astuda. “Ma mitte ei peata oma liikmestaatust, vaid astun välja,” on ta resoluutne.
Seevastu oma osalustest äriühingutes, milleks peale sanatooriume omava Heali on veel Tallink Grupiga seotud firmad, ei kavatse ta loobuda. Kokku hinnatakse tema valduses olevate aktsiate väärtust 10 miljonile kroonile.
Samas on Lipstokil kaelas 1,5 miljoni krooni suurune majavõlg ja autoliising, mida aga Eesti Panga presidendi üle miljoni krooni ulatuvast aastapalgast ei tohiks olla kuigi raske maksta.
Liiga kauaks Riigikogusse jäänud
Toomas Vilosius Põhja-Eesti Regionaalhaigla nõukogu esimees
Lipstok on kõva maaletooja. Ta tõi Eestisse nii Ragn-Sellsi firma kui Rootsi kunni. Meil olid omal ajal üldse ühe esimese maakonnana välismaaga tihedad sidemed. Kõige ilusam oli see aeg, kui sai koos valitsuses oldud ja ühes autos Haapsalu vahet sõidetud, aga ka Lääne maavalitsuses sai koos suuri asju tehtud. Mina arvan, et ta oligi Riigikogusse liiga kauaks jäänud. Rahandusministri koha kohta ütleksin nii, et kui Haapsalu mees sinna jõudis, oli setu maffia Enn Pandiga eesotsas juba kohal. Aga mis Eesti Panka puutub, siis kindlasti ei saa Lipstokil seal nii huvitav olema kui omal ajal Siim Kallasel krooni kehtestamise ajal.
Inimesena on Andres väga soe ja hooliv. Peame teineteisest väga palju, mis ei tähenda, et me tuliselt vaielda ei võiks. Meil on oma naljad, millest teised hästi aru ei saa, üks tögamine käib vahetpidamata. Üks puudus on tal ka: ei võta piimasuppi suu sisse, tee või tina, mitte ei võta.
Sama lahe vend nagu kooli ajal
Jaan Krinal Pärnu maksuameti peadirektor
Ülikooli ajal tegi Andres Lipstok kõvasti sporti, kuid ka õppis hästi. Oli seetõttu, et viibis palju spordilaagrites, väga iseseisev, oli näha, et on harjunud üksi töötama. Juba siis oli tunda temas suurt potentsiaali, sest oli väga põhjalik ja oskas asju ka teistele selgeks teha. Temaga sai kõike koos teha, seltskonnas oli hästi humoorikas ja lõbus. Minu arust pole ta muutunud, on jäänud samasuguseks lahedaks vennaks, nagu oli kooli ajal.
Mulle meeldib et tal hästi läheb
Koit Uus, Haapsalu Uksetehase omanik
Ma pigem hoidun kommenteerimast, sest ega meie suhted teab mis viimase peal ole. Mulle meeldib, et tal hästi läheb.
Andres Lipstoki CV
sündinud Haapsalus 1957 abielus, kaks last Haridus: 1980 lõpetanud Tartu Ülikoolis rahanduse ja krediidi eriala
Ametikäik
• 1980–1986 Haapsalu TK rahandusosakonna juhataja asetäitja, juhataja • 1986–1989 Haapsalu TK plaanikomisjoni esimees • 1989 ENSV rahandusministri asetäitja • 1989–1994 Lääne maavanem • 1994–1995 rahandus¬minister • 1995–1996 majandusminister • 1995–1999 VIII Riigikogu • 1999–2003 IX Riigikogu • 2003– X Riigikogu
