Kuna ehitusseaduse järgi on rõdu või lodža kinniehitamine maja piirdekonstruktsiooni muutmine, siis tuleb Tallinna linnaplaneerimise ameti ehitusjärelevalve teenistuse direktori Rain Seieri sõnul kindlasti ehitusluba hankida. Läheb ju siin arvesse kogu paneelmaja ehitusalune pind, mis ulatub ehitusloa vajalikkuse 60 m2 miinimumnõudest üle. Samas tunnistasid nii Seier kui ka Tartu arhitektuuri- ja ehitusosakonna järelevalveteenistuse juhataja Andres Aint, et omavalitsus ei hakka kinniehitamise asjus korteriomanikega asju ajama. Jutule võetakse vaid ühistud tervikuna — hoonete ühtse linnaruumilise ilme nimel.

Tartu linn pakub ühistutele tüüpseid projektlahendusi, mille juurde tuleb 2000kroonise riigilõivu abil taotleda ka ehitusluba. Tallinngi pakub näiteks Mustamäel tüüpseid projektlahendusi. Kui ühistu soovib saada eriprojekti, siis tuleb tulla omavalitsuse arhitekti juurde eskiisprojektiga, mille alusel väljastatakse projekteerimistingimused. Viimaste põhjal valminud arhitektuurse eelprojektiga saab taotleda ehitusluba.

Omavolilise või projekti eirava kinniehituse eest saab korteriomanikku väärteomenetluse korras trahvida 18 000 krooniga. Samas on see Ainti sõnul võimalik vaid siis, kui saadakse jaole kohe, enne teo kaheaastast aegumist.

“Kui ühistu püüab ise omavolilistest kinniehitustest lahti saada, siis linn tuleb hea meelega appi menetlema,” osutas Aint isepäiste ohjamise hoovale. Allumatut korteriomanikku suunab lammutamisele ka 10 000 krooni suurune sunniraha, mida omavalitsus saab määrata iga kuu.