“Krediidikassa sihib väikelaene. On mingisugused teenused, mille puhul pangad ei viitsi väiksema kliendiga enam “nikerdada”. Krediidikassa juhtkonnal on klientidega aga soojad viljakad suhted, nii et otsustasin neisse investeerida. Rahapaigutuse tagamiseks märkisin ka aktsiaid,” kommenteeris Luik, kes on Krediidikassa enamusosanik firma Minigert OÜ kaudu.

Väljalaenatav raha tuleb Luige käest

Krediidikassa juhatuse esimees Karl Mitt ütles, et väljalaenatav raha tuleb alguses omakapitalist, kuid sellele lisatakse mõne aja jooksul ka võõrkapitali.

Omakapitali arvel raha väljaandmine tähendab sisuliselt seda, et raha peamine laenaja on meediaärimees Hans H. Luik, kellele kuuluv firma Minigert omab üle poole Krediidikassa aktsiatest (ca 63%). Ülejäänud osa kuulub Julianus Grupi teisele omanikfirmale Kolm Kogujat OÜ.

Luik teenis märtsis toimunud Ekspress Grupi aktsiaemissiooniga 339 miljonit krooni.

Laenamine käib käsikäes võlgade sissenõudmisega

“Ekspress Grupil pole selle paigutusega tegemist,” vastas Luik küsimusele, kas osaliselt võib väljalaenamisele minna ka Ekspress Grupi raha.

Julianus Grupp on ka võlgade sissenõudmisega tegeleva Julianus Inkasso omanik. Seega hakkab ühise katuse all Tallinnas Jõe tänaval, Ekspress Grupi vahetus läheduses, Julianuse kõrval tegutsema Krediidikassa.

Krediidikassa juht Karl Mitt nõustus, et Krediidikassa ja Julianius Inkasso saavad teineteist täiendada: väljalaenamine õitseb majanduskasvu ajal, võlgade sissenõudmine aga langusperioodil.

“Ehk on Krediidikassa mehed tõesti oma ideega veidi turule hilinenud, aga arvan et parem on oma raha usaldada teiste käsutusse, kes seda vajavad, kui üldse inflatsiooni tõttu sellest ilma jääda,” ütles Luik.

Miti sõnul asi natuke tõesti venis. “Aga ei saaks öelda, et oleme hiljaks jäänud.” Mitt ei välista tulevikus edukale BIGile (Balti Investeeringute Grupi Pank) järele jõudmist.

Balti Investeeringute Grupi Panga juhatuse esimees Targo Raus polnud uute konkurentide sisenemisega veel kursis ning sai Krediidikassast teada ajakirjanikult.

“Eks siis hakkab nägema, kui nad turule tulevad,” oskas Raus öelda.

Tema sõnul on raske ennustada, millal laenupakkujate turg täis saab.

Krediidikassa alustab jõulist tegevust Miti sõnul mai teisel poolel. Selleks ajaks lubati ka firma koduleht lõplikult välja arendada.

Aivar Rehe: klient ootab nipiga toodet

Aivar Rehe
Sampo Panga juhatuse esimees

Hästi palju sõltub finantssektoris meeskonnast. Tooted peavad olema praeguse laenupakkumise juures mingi nipiga, et need kliendile huvi pakuksid. Nii pangad kui ka paljud teised äriühingud üritavad kliente saada. Ka tarbimislaenude juures tulevad teatud interesside juures piirid ette.

Samuti ei tasu turule sisenedes alahinnata pangaduslikku kogemust, teatud konservatiivsus on soovitatav.

Soovitan kindlasti inkassoteenused ja laenuandmise teineteisest lahus hoida, vastasel korral võib tekkida konflikt, sest inkasso tekitab inimestes paljuski pingestatud seisu.

mis on mis
Krediidikassa laenab kuni 5 mln krooni

• SMS-laen (toode arenduses)
• Väikelaen, kuni 15 000 kr
• Käenduslaen, 15 000-50 000 kr
• Ideelaen, kuni 100 000 kr
• Kinnisvaralaen, kuni 5 000 000 kr
• Stabiliseerimislaen, kuni 5 000 000 kr

Allikas: krediidikassa.ee
Konkurendid

Väikelaenuturule tuli 2006. aastal 7 ettevõtet*

• SMS Laen OÜ
• Ferratum Estonia OÜ
• Private Loan Solutions OÜ
• Moneytrade OÜ
• Raha24 OÜ
• Monetti OÜ
• Mobile Credit Baltic OÜ

* lisaks neile tegutseb edukalt ka Balti Investeeringute Grupi Pank AS
Luige haare üha võimsam
Väike lõige Hans H. Luige äridest:

• Meedia (Eesti Ekspress, Eesti Päevaleht, SL Õhtuleht, Linnaleht)
• Kirjastamine (Ajakirjade Kirjastus, Ekspress Leidyba)
• Kinnisvara (Luigele ja tema firmale kuulub Tallinnas ja mujal Eestis hulk kinnisvara)
• Inkasso (Luigele kuulub 51% Julianus Grupist)
• Laenuturg (enamusosanik Krediidikassas)
• Muud (Rahva Raamat)