Maht kuivetub, hind mitte
Ta peab küll võimalikuks, et hinnalangus toimub importkauba sortimendis, sest jaemüüjad otsivad jätkuvalt odavamaid tarnijaid.
Oja andmetel on Rautakesko müük äriklientidele kahanenud, kuid kasvanud on müük jaeklientidele.
Seda eelkõige põhjusel, et ehitustrend on asendunud enam remondiga ja inimeste kodune remondivajadus pole kadunud.
Ehituskaupadest kahanes eelkõige metalli hind
Kui jaemüük tervikuna kahanes statistikaameti andmeil aa sta jooksul keskmiselt 9 protsenti, siis hoopis enam kannatasid müügilangust majatarvete, kodumasinate, rauakaupade ja ehitusmaterjalide kauplused. Jaemüük nendes kauplustes vähenes 26%.
Espaki kaubandusdirektor Ivar Pikk tunnistas, et nende Tallinna piirkonna ehituskaupade müük vähenes eelmisel aastal 14,4 protsenti.
“Me ei tõmba siiski oma tegevust kokku,” lubas Pikk ja kinnitas, et hinnad on langenud. Tema sõnul on eelkõige kahanenud metalli hind: peenraud, tsinkplekk, metallkonstruktsioonid.
Tootjad loodavad vee peale jääda ekspordi abil
Pikk möönis ka, et laoseis on osa kaupade puhul kasvanud. “Laoseis on kahtlemata seotud tagasiminekuga ehitussektoris. Ent me ei toimeta edasi 2007. aasta laoseisuga,” osutas ta, selgitades, et nende turundusplaanis on müügi vähenemine sees ja seega pole ülejääke tekkinud. Selle aasta müügiprognoose ta avaldama ei soostunud.
Statistikaameti värskeimate, novembrikuust pärit andmete põhjal vähenes ehitusmaterjalide tootmine aastaga ligi 43 protsenti, mis on üle kahe korra suurem kui töötleva tööstuse toodangu mahu langus keskmiselt — 18%. Ehitussektori madalseis mõjutab langust keemia- ja metalltoodete tootmises.
Näiteks toodeti mullu novembris ligi 30% vähem laki-värvitooteid ja tihendussegusid ning 26% vähem metallist katuse- ja seinaprofiile kui 2007. aastal samal ajal.
Nõudlus on drastiliselt vähenenud, ent materjalitootjaid loodavad endiselt ekspordile. Sakret OÜ, kes eksportis 2008. aastal Põhjamaadesse rohkem kui 8,3 miljoni krooni eest kuivsegusid, panustab ka sel aastal välisturgudele, kus kukkumine on olnud pehmem.
“Eksport on Sakreti üks peamisi prioriteete 2009. aastal. Plaan on eksportida kuni 60% Mäo tehase toodangust, millele Eesti soodne geograafiline asend annab suuri eeliseid koostööks Skandinaavia riikidega,” rääkis Sakret OÜ peadirektor Andris Vanags.
Mullune edukas eksportöör, oma toodangust ca 95% eksportiv OÜ Krimelte plaanib aga alates 22. jaanuarist ligi kolmandiku oma 180 tehasetöölisest osalisele tööajale üle viia.
Vuugihermeetikuid ja ehitusvahtusid tootva ettevõtte tegevjuhi Alar Salumi sõnul on ajutine üleminek osalisele tööajale tingitud ebakindlusest Krimelte mõningatel sihtturgudel, mille on põhjustanud rahvusvaluutade järsk devalveerimine viimastel kuudel.
“Turud vajavad uue situatsiooniga kohanemiseks aega,” ütles Salum.
