Kuna koalitsioonileppes pole konkreetselt kirjas, kui palju kavatsetakse suurendada rangelt kaitstavate metsade pindala, võib eeldada, et silmas peetakse eelmise aasta novembris vastu võetud Eesti metsanduse arengukava, mis näeb ette aastaks 2010 suurendada rangelt kaitstavate metsade osa kogu metsamassiivist 10 protsendini ehk metsamajanduse kasutusest läheb välja veel ligi 70 000 hektarit metsamaad.

Praegu on range kaitse all 7,2 protsenti Eesti metsadest ehk 162 000 hektarit. Selle näitajaga on Eesti juba praegu Euroopa riikide hulgas kindlalt esirinnas. Rangelt kaitstavas metsas on igasugune metsamajanduslik tegevus keelatud.

Keskkonnaministeeriumi metsaosakonna juhataja Olav Etverki kinnitusel määras rangelt kaitstavate metsade osatähtsuse metsanduse arengukava töörühm, kus ülekaalus olid metsandusteadlased. “Samas oli see kompromissi leidmine majandustegevuse ja keskkonnakaitse vahel,” nentis Etverk. “Võidab Eesti loodus ja mingil määral kaotab majandus.”

Keskkonnaministeeriumi metsaosakonna peaspetsialisti Riina Martverki andmeil on nad kokku sõlminud 116 kompensatsioonilepingut erametsaomanikega, kelle maa-alal on kaitsealuseid liike sisaldavad vääriselupaigad. Suurimad kompensatsioonilepingud küünivad 160 000 kroonini.