2000. aasta I kvartalis on maksuametid teinud ettekirjutusi kokku 82 212 000 krooni tasumiseks (maksud, intressid, trahvid). Seda on enam kui 50% rohkem kui eelmistel aastatel.

Muidugi on ametnikud veendunud, et kogu selle summa on ihnsad kurikaelad jätnud meelega maksmata. Tegelikult see nii siiski ei ole. Olen seminaridel esinedes ja konsultandina kokku puutunud sadade maksumaksjatega, kelle suurim soov on oma asju korraldada kooskõlas seadusega. Millest siis ettekirjutused?

Esimene põhjus on objektiivne – maksurevisjon on loodusõnnetus (mille sageli kutsuvad esile pealekaebajad), mis peabki olema “resultatiivne”. Teine probleemide allikas on maksumaksja enda vead asjaolude hindamisel, tehingute dokumenteerimisel ja maksuseaduse kohaldamisel.

Maksumaksjate teadmisi, muresid ja hirme peegeldavad kõige paremini nende küsimused, mida ainuüksi meie firmale on alates 1999. aasta oktoobrist esitatud ligi 3000. Selline hulk erinevaid küsimusi viitab äri-, töö-, tsiviil- ja sotsiaalsuhete kirevusele ja keerukusele, millest omakorda tulenevad probleemid maksuarvestuses ja raamatupidamises.

Küsimusi võib jagada kahte liiki – normaalsed ja konfliktsed. Normaalne küsimus on ajendatud soovist teada saada, kuidas üht või teist nähtust või protsessi hinnata, arvele võtta ja maksustada. Konfliktse küsimuse puhul on küsijal oma seisukoht olemas, kuid seda on maksuametnik või audiitor vaidlustanud. Tuleb öelda, et tavaliselt ongi küsijal õigus ja vaidlustajate väited põhinevad vähem või rohkem levinud maksuluuludel, mida levitavad kirjalikus ja suulises vormis nii ametnikud kui ka maksuametimeelsed audiitorid ja hirmunud raamatupidajad.