Eesti Maksumaksjate Liidu juhatuse esimehe Enn Roose kinnitusel saab rääkida maksukoormuse tõusust, kui maksudena käsitada ka kindlustusi ja riigilõive. “Ametlike toimingute eest makstav riigilõiv omab maksusisu ja lõivud on suurenenud. Maksukoormuse statistikas seda ei arvestata, sest üldise maksukoormuse arvutamisel jagatakse kõikide maksude kogusumma sisemajanduse kogutoodanguga,” selgitab Roose.

Reformierakonna idee kohta, mille järgi võiks üksikisiku tulumaks 6 protsendi võrra langeda, arvab Roose: “Kuna lisaks riigilõivudele on tõusnud monopoolsete ettevõtete ehk vee ja elektri hinnad, oleks seesugune maksumuudatus pigem kompenseeriv kui madalale lastud maksumäär.”

Arvutiteenuseid pakkuva ASi Crebit juhataja Tarvi Raasuke tunnistab, et maksumäärade muutumine kajastub küll firma raamatupidamises, kuid suuri muudatusi see endaga kaasa ei too. “Tegeleme suurklientidega ja nendega saab alati kokkuleppele,” ütles Raasuke.

Võimaliku variandi kohta, millega üksikisiku tulumaks langeb ja käibemaks mõne protsendi võrra tõuseb, arvab Raasuke, et eraisikuna tervitaks ta sellist maksude muutumist. “Samas on selge, et käibemaks lisanduks absoluutselt kõigele, toidukorvist luksusesemeteni ja see hakkab mõjuma eelkõige madalapalgaliste rahakotile,” lisab Raasuke.

Äri- ja Maksukonsultatsioonide OÜ juhatuse esimehe Katrin Tamme sõnul oleks maksukoormuse määra arvestamisel õiglane arvesse võtta seda, et Eestis sarnaneb riigilõiv oma omadustelt täiesti maksudele.