Samas tunnistas Kaal, et igasugune maksuvõlgade kustutamine pole ehk kõige õigem tegevus ning kui seda teha, siis nii, et ka teiste valdkondade ettevõtted saaksid samal viisil oma võlad kustutatud.
Põllumajandustootja Kehra PM OÜ juhatuse esimees Arved-Evald Kaubi sõnul on tervitatav, kui põllumeestele antakse võimalus sellisel kombel oma võlgadest vabaneda. “Näiteks on minu firma omanduses tee, mis on kujunenud linna peatänavaks. Oleks hea, kui see tee lähekski siis linna omandusse, mina ei pea enam tema korrasoleku eest vastutama ja saaksin oma võlad kustutatud,” rääkis Kaubi.
Kehra PM on maksuametile võlgu umbes miljon krooni ja ei suuda praeguses majandussituatsioonis sellest Kaubi arvates välja tulla. Võla pärast jääb firma ilma ka otsetoetustest.
Maksuameti peadirektor Aivar Sõerd tunnistas, et põllumajandussektoris on palju lootusetut võlga. Samas keeldus ta kommenteerimast maaelukomisjoni algatatud muudatusi kui poliitilisi otsuseid.
Ka kolm aastat tagasi said põllumehed sel teel oma võlgadest lahti, aga siis kasutasid seda üksikud majandid. 1997. aasta alguses vastu võetud seaduse järgi said ühismajandite õigusjärglased võimaluse tasaarveldada maksuvõlg munitsipaalomandusse antud varaga. Taotlusi selleks sai esitada sama aasta lõpuni.
Nüüd tahab maaelukomisjon anda põllumeestele teise võimaluse kustutada enne selle aasta algust tekkinud maksuvõlad ning pikendada tasaarveldamise esitamise tähtaega selle aasta lõpuni. Maksuameti suurvõlglaste nimekirjas oli esimese veebruari seisuga üle kolmekümne põllumajandusettevõtte, kelle võlg kokku on umbes 100 miljonit krooni ning kellest enamik on pankrotis.
Põllumajandusministeeriumi andmetel on 27 põllumajandusettevõtet, mis on huvitatud vara üleandmisest ja maksuvõlgade tasaarveldamisest.
