“Mingil määral on Põltsamaal (Põltsamaa Felixil — toim.) õigus, kui nad ütlevad, et veinitootmine ei tasu ära. Mitmed veinitööstused on tootmise lõpetanud ja tänavu lõpetas tegevuse ka seitset tootjat ühendanud veiniliit,” rääkis Teder. Veini villimise lõpetas näiteks Linda Nektar, kes keskendus seejärel Läti ja Leedu turule, märjuke läheb siidri tooraineks.

Teder ütles, et hiljuti otsustas villimise lõpetada ka AS Karme, kes tõi Eesti turule toodetavate marjaveinide villimise üle Valtu Veini tehasesse.

“Marjaveinidel on viinamarjaveiniga konkureerida suhteliselt mõttetu,” leidis Teder. “Käsitööd ja tohutut mehhaniseeritust ikka võrrelda ei saa.”

“Vaadake, veini saab teha ainult ühest algmaterjalist ja see on värske viimamarjamahl,” rääkis alkohoolsete jookide hulgimüüja ASi Grape veinikonsultant Andre Peremees. “See on solk,” vastas ta pikemalt mõtlemata küsimusele, kuidas tuleks nimetada Eestis toodetavaid puuvilja- ja marjaveine. Peremehe sõnul puudub kohalikel veinidel tarbijaskond. “Täna puudutasime Haapsalu Tarbijaühistus seda teemat,” märkis ta. “Vanasti joodi igasugust soppa, sest muud polnud. Soovitasin neil veini asemel tellida Säästu Kanget.”