Mart Susi kommenteeris, et vaatamata riigikohtu otsusele jätta tema taotlus põhiseadusega vastuoluliste seaduste kontrolliks ja Harju maakohtus pooleli oleva kriminaalasja lõpetamiseks läbi vaatamata, oli tegu pretsedendiga. “Kunagi varem pole riigikohus üksikisiku taotlust arutusele võtnud,” ütles Susi. Mujal maailmas võimaldab kohtusüsteem kriminaalasja lõpetada, kui menetluse käigus pole kinni peetud inimõigustest. Susi enda sõnul ei antud talle eeluurimise lõpetamisel piisavalt aega toimikumaterjalidega tutvumiseks ja kaitseks. “Anti üks tööpäev, et tutvuda 3000 leheküljega,” rääkis Susi.

Veebruaris esitas Susi riigikohtule taotluse, kus selgitas, et kriminaalmenetluse koodeks ja kriminaalmenetluse seadustik on vastuolus põhiseadusega. Eestis kehtivate seaduste põhjal ei saa nõuda kriminaalmenetluse lõpetamist või algse olukorra taastamist juhul, kui menetluse käigus on inimese põhiõigusi rikutud.

Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium leidis samas, et Susi peab kriminaalasja lõpetamise taotlusega pöörduma siiski Harju maakohtusse. Kolleegiumi liikmed Märt Rask, Tõnu Anton, Eerik Kergandberg, Lea Kivi ja Ants Kull märkisid, et kui taotlus kriminaalasja lõpetamiseks on põhjendatud, saab maakohus seda ka vaatamata seaduste vastuolule teha.

Politsei andmetel kuritarvitas Mart Susi Concordia ülikooli juhtides ametiseisundit ja riisus aastatel 1996–2003 Concordia Rahvusvahelise Ülikooli Varahalduse OÜst 14,5 miljonit krooni. Riigile jättis ta maksudena tasumata 1,7 miljonit krooni.