Veterinaar- ja toiduameti piiriteenistuse direktor Vladimir Razumovski ütles, et McDonald’sile kaupa vedanud autos olid pakendid kirjaga “100% ananassimahl”, tegelikult aga oli pakkides piimasegu. Kaup oli pärit Riia piimakombinaadist. Kokku oli mahla pähe toodavat piimasegu koormas ligi 4 tonni.

“McDonald’s ise põhjendas asja sellega, et Riia piimakombinaadil polnud muud pakendit ja sellepärast oli piimasegu pandud mahlapakkidesse,” rääkis Razumovski. “Samas selgus, et ka varem on selliseid koormaid tulnud, samuti on Riia piimakombinaat (Rigas Piena Kombinats) saatnud Leetu koormaid, kus pakendi sisu ei vasta pakendile.”

Razumovski sõnul tundub kummaline, et üks ettevõte pakib reeglipäraselt oma kaupa valesse pakendisse. “Nad kas tõepoolest hoiavad pakendi pealt kokku, mis rahvusvahelise firma puhul tundub kummaline või on siin küsimus vahes, mis tekib piiril erinevatest tollimaksudest erinevatele kaupadele,” lisas Razumovski.

Razumovski sõnul saab McDonald’s Eesti tegu toiduseaduse järgi käsitleda võltsimisena ning haldusõigusrikkumise eest saab piiriteenistus firmale trahvi määrata kuni 10 000 krooni. Halduskohtu kaudu võib firmale määrata ka suurema trahvi.

Razumovski ütles veel, et kui veterinaarinspektorid reedel McDonald’si ladusid kontrollimas käisid, olid laod tühjad. Järelikult on toorme kätte saamine neile äärmisel oluline ja surve kauba vabastamisele on tugev, lisas Razumovski.

Võimaliku maksupettuse olemasolu uurib tollijärelevalve. Tolliameti kontrollitalituse juhataja Lauri Aasmann ütles, et kauba vale klassifikatsioon, millega McDonald’s Eesti vahele jäi, kuulub raskete rikkumiste sekka. Selle eest võidakse McDonald’s Eestile määrata trahv, mille suurus on kuni kolm korda kauba maksumusest. Kui suurt trahvi tähendaks see McDonald’sile, ei osanud Aasmann öelda, sest kauba maksumus polnud veel teada.

Samuti ei osanud veel Aasmann kommenteerida, kas on tegemist võimaliku maksupettusega.

“Maksupettusega oleks tegemist siis, kui kaup pärineks riigist, kellega meil pole vabakaubanduslepingut, Lätiga aga on,” sõnas Aasmann. Eestisse ja Lätisse importimisel McDonald’s tolli maksma ei pea.

McDonald’s Eesti tundmatuks jäänud töötaja palus Äripäeva saata küsimused kirjalikult, misjärel teatas, et inimene, kes selle küsimusega tegeleb, läks samas asjus Riiga ning vastab küsimustele tõenäoliselt esmaspäeval.

Tollis tekkinud probleemiga tegeleva isiku nime ja ametit ei soovinud McDonald’s Eesti töötaja öelda, nagu enda nimegi. “Olen restoranijuht, logistikaga ei tegele ja intervjuusid ei anna,” sõnas ta.

Leedus on kiirtoitlustusrestoranil probleeme imporditolliga. Äripäeva Leedu sõsarleht Verslo Þinios kirjutas reedel: McDonald’s kinnitab, et kui Leedu valitsus ei vähenda imporditolle Poolast imporditud toiduainetele, võib kogu kett lõpetada äritegevuse Leedus.

Firma juhtkond teatas, et ehkki McDonald’s on kandnud imporditollide pärast Leedus suuri kahjumeid, loodab ta, et Leedu valitsus rakendab meetmeid Leedu-Poola kaubanduse normaliseerimiseks.

“Kõigist kolmest Balti riigist lootis McDonald’s suurt edu saavutada just Leedus, sest seal on tegemist kõige suurema turuga, kuid tegelikkus on olnud vastupidine,” ütles Waldemar Nuvall, kes juhib McDonald’si tegevust Poolas ja Balti riikides.

Ehkki Leedu ja Poola vahel kehtib vabakaubandusleping, peab McDonald’s tasuma imporditolli Poolast ostetud poolfabrikaatidelt.

“USA suurfirma on investeerinud Leetu 10 miljonit dollarit. Viie aastaga on firma saanud Leedust kahjumit 3,7 miljonit dollarit,” ütles Nuvall.

Leedus on McDonald’sil kuus kiirsöögikohta, sama palju kui Eestis.