Meil on võhma 10protsendiliseks kasvuks

Äripäeva meelest on Eesti Panga kasvuprognoosid aastateks 2004–2006 liiga konservatiivsed, majandus kasvab tegelikult kiiremini, 8protsendilise tempoga. Majanduses on võhma enamakski, 10protsendiliseks kasvuks. Selle saavutamine sõltub aga meie enda ambitsioonidest.

Eesti Panga asepresidendi Märten Rossi meelest on keskpanga pakutud kasvunumbrid ilusad. Toimetusele numbrid nii ilusad ei tundu, aga kasvutrend, mis paistab keskpanga pakutud numbrite tagant, meeldib meilegi: pank prognoosib tänavuseks 5,5, tulevaseks 5,8 ja ületulevaseks aastaks 6%list kasvu.

Samas manitseb Ross säästma ja varusid koguma. Tundub vastuoluline, samas on see mõistetav — keskpanga ülesanne ongi manitseda kokkuhoidlikkusele, tema liigne optimism võib tarbimisele veelgi enam hoogu lisada, mis keskpangale ei meeldi. Kindlasti mõjub aga keskpanga konservatiivsus hästi käsilolevale riigieelarve koostamisele.

Kiirema kasvu kasuks räägib mitu argumenti: eksport on lõpuks kosunud, aprillis oli kasv aasta lõikes 7%. Import kasvab samal ajal kiiremini, mis tähendab küll jooksevkonto defitsiidi suurenemist, kuid ka suuremaid käibemaksunumbreid.

Kaubanduse käive kasvas esimeses kvartalis 15%. Märtsis ja aprillis mõjutas kaubanduse kasvu eelseisev Eesti liitumine Euroopa Liiduga. Automüük näitab majanduse käekäiku üsna hästi — aprillis oli seegi rekordiline, kasv tavalise 7–8% asemel 17%.

Ehituse kasv oli esimeses kvartalis võimas — 27%. Ehitamishoog ei paista raugevat. Selle jätkumist mõjutavad sel aastal madalad intressid, tulevast aastast ka tulumaksureform. Eelmisel aastal tuli rekordiliselt välisinvesteeringuid, millest 40% läks kaubandusse. Investeeringuid tuleb tänavu kaubandusse veelgi — laienemisplaane peab leedulaste T-Market, tulemas on Lidl.

Samal ajal tuli tööstusse välisinvesteeringuist 17%. Kui välisraha voolaks tööstusse sama palju kui kaubandusse, ennustaks toimetus majanduskasvuks julgelt 10%. Töötus väheneb, tööga hõivatuid on rohkem. Samas: keskmise palga kasv on aeglustunud kolm-neli viimast aastat ja oli tänavu esimeses kvartalis vaid 1,4%. See võib viidata majanduse stabiliseerumisele, kuid ka uute töökohtade loomisele. Teame ka, et varasem palgakasv tuli suuresti ümbrikupalkade maksmise vähenemise arvelt.

Vaadates meist kiiremini kasvavaid naabreid Lätit, Leedut ja Venemaad, võime end lohutada, et kiirem majanduskasv tähendab ka naabrite ostujõu kasvu. Veel ei ole me ELi kõige kiiremini arenevale Leedule sisemajanduse koguprodukti osas ühe inimese kohta alla jäänud ja Leedus prognoositakse kasvu aeglustumist, meil kiirenemist.

Põhjanaabri Soome majandus kasvas esimeses kvartalis 2,7%. Eesti Panga presidendi Vahur Krafti sõnul jõuame meie oma praeguse majanduskasvuga Soome tasemele paarikümne aastaga. Isegi 10protsendilise majanduskasvu korral jõuaksime Soomele järele aastaks 2017. See tähendaks näiteks igal aastal vähemalt ühe tselluloositehase-suguse tootmise rajamist Eestisse.

See polekski nii võimatu, kui Eesti oma potentsiaali paremini rakendaks. Pikaajaline kiire, vähemalt 10protsendiline kasv hakkab lõpuks genereerima uut kasvu, sest hoiab meid välisinvestorite huviorbiidis.