Mere naabruse riskantne ilu
Kurb tõsiasi, kuid merevee tõusuga ei arvesta ei linnavõim, arendajad ega riigiametid. Vaid sadamates on rajatud spetsiaalsed lainemurdjad. Uued kaid ehitatakse 2,45 meetrit üle Kroonlinna nulli. Kaide ja kaldakindlustuste iga meeter maksab pool kuni miljon krooni.
Uuselamute puhul merevee tõusu võimalusi projekteerimisel ning ehitamisel senini arvestatud pole. Tegelikult puudub arendajatel terviklik ülevaade Tallinna erinevate piirkondade kõrguse kohta merepinnast.
Kinnisvarafirma Ober-Haus tegevjuht Hindrek Leppsalu tunnistab, et pikas perspektiivis pole veetõus Tallinnas võimatu. “Ma ei usu, et tormiga vesi Narva maanteeni välja jõuab. Pikas perspektiivis on see muidugi võimalik,” ütleb Leppsalu mõtlikult kaarti uurides ja kliima soojenemisele vihjates.
Merevee kolmemeetrise tõusu puhul satuksid Jaanus Lauguse sõnul ohtu sajad ja tuhanded korterid, paarismajad ning eramud, mida plaanitakse või on juba mere vahetusse lähedusse ehitatud.
“Vaevalt et Tallinnal uppuda lastakse,” usub ta samas. “Mereäärne maa on nii kallis ja väärtuslik, et siis võetakse kiiresti midagi ette.”
“Paljud asjad on uskumatuna tundunud,” leiab Tallinna Sadama kinnisvaraarenduse projektijuht Hannes Kuhlbach. “Kui vesi nii palju tõuseks, siis oleks hull lugu,” sõnab ta.
Kõige kaitsetumad on Kuhlbachi hinnangul mere vastu Kakumäe piirkonna eramud. Kehvemal juhul viib meri kergkonstruktsiooniga majad minema.
Arco Investeeringute ASi ehitusosakonna juhataja Tarmo Loog ütleb, et 3meetrine veetõus oleks igal juhul erandolukord. “See võib juhtuda ja võib ka mitte juhtuda,” lisab ta. “Piisab vara kindlustuskaitsest, katastroofi võimalus on harukordne.”
Tallinna keskkonnaameti juht Tõnu Tuppits kinnitab, et võrreldes Pärnuga on Tallinna olukord erinev. Pärnus on ka varem nii kõrgeid uputusi olnud kui tänavu. Eelmine 1924. aastal.
Ükskord võib aga ikka esimene kord olla. Isegi Tallinnas.
Vee alla jäävad piirkonnad Tallinnas
1. Kakumäe piirkond
Nõukogude ajal uusrikaste lemmikpiirkonnaks kujunenud Kakumäel käib uute elamukvartalite rajamine tänase päevani täie hooga. Süsteem on lihtne: mereäärsed võpsikud jagatakse kruntideks, rajatakse teed, paigutatakse kommunikatsioonid. Kruntidele kerkivad kas eramud, paaris- või ridamajad. Tuntumad sealtkandi elurajoonid on Mereveere, Rajapere, Pikaliiva, Tiskre-Hansu ja Tiskre.
2. Rocca al Mare
Ilus merevaade, roheline ümbrus ja ideaalne ligipääsetavus nii auto kui ka ühistranspordiga on meelitanud kinnisvaraarendajaid Rocca al Maresse uhkeid kortermaju ehitama. Naabruses asub eliitkool, kaubanduskeskus ja loomaaed, lõbustuspark, kontserdi- ning jäähall. Lähiaastatel tuleb eksklusiivseid kortermaju sellesse piirkonda veelgi.
3. Mustjõe elurajoon
Tallinna linn kavandab juba mitmendat aastat Stroomi ranna ääres asuvasse Mustjõe piirkonda 500 elamuga uuselamurajooni. Linnalt saaks seal uue kodu 1500 perekonda. Esialgu räägiti, et elurajoon läheb maksma 1,8 miljardit krooni ja valmib 2007. aastaks. Praeguseks on suurejooneline arendusprojekt maaküsimustesse toppama jäänud.
4. Paljassaare poolsaar
1999. aastast, mil linnapea Jüri Mõis jutu lahti lasi, räägitakse Paljassaare tippu kerkivast eliitelamurajoonist. Pealinlased kuhjavad Paljassaarde praegu olmeprügi, kohalikud ootavad aga rahakaid naabreid. Väga perspektiivseks peetava ja lähiaastatel täis ehitatava piirkonna plussiks on kesklinna lähedus ja veel suhteliselt inimtühi liivarand.
5. Rotermanni kvartal
Veel sel suvel alustab kinnisvaraarendaja Manutent kortermajade ehitamist Rotermanni kvartalisse. Kobarkino ja Ahtri tänava vahele kerkib esimeses etapis nelja torniga elamu- ja ärihoone. Korterid tulevad ka muinsuskaitse all olevasse paekivist prooviveskisse ning teistesse renoveeritavatesse paekivihoonetesse. Kokku valmib Rotermanni kvartalis 300 korterit. Esimesed elanikud võivad neisse kolida 2006. aasta detsembris. Kogu ehitus vältab neli aastat ja neelab ligi 750 miljonit krooni.
6. Tallinna Linnahalli ümbrus
Tallinna Sadam plaanib Logi tänava kvartalisse 1000–1500 korteriga elumajade rajamist. Praeguste kavade kohaselt saavad need merevaatega kortermajad koduks 4000 inimesele. Hiljem tahab Tallinna Sadam rajada kortermaju Põhjaväila äärde. Kalasadamasse, mille piirkonnas kuulub kaks krunti Merko Ehitusele, kerkib tulevikus samuti kortermaju. Osa Kalasadama kaldakindlustusest on merre uhutud.
7. Purjespordikeskuse ümbrus
Purjespordikeskuse lähedusse kavandatakse uut kolmekorruselist äri- ja büroohoonet, osaliselt merre vaiadele rajatavat veekeskust ning ligi kümmekonda kolme- kuni kuuekorruselist kortermaja. Kortermajad oleksid piirkonda juurde toonud ligikaudu 1000 elanikku, mistõttu polnud Tallinna praegune võim detailplaneeringu kehtestamisega päri. Ümberkaudsed elanikud sõdivad merevaate täisehitamise vastu. Kinnisvaraarendajad ootavad sügisesi valimisi.
8. Pirita jõe ürgorg
2003. aastal hakkasid ürgorgu pressima uued elurajoonid. Täis taheti ehitada kloostritagune jõekäär ja Kõrkjasaar. Omanik kavandas saare jagamist 36 elamukrundiks. Kohalikus omavalitsuses valmis seepeale Pirita jõe ürgoru kaitsev eeskiri, mis keelas ehituse kogu ürgorus. Varasem eeskiri lubas ehitada maju jõe kaldast 50 meetri kaugusele. Kaitseala valitseja loal sai saartel ehitada veepiirile isegi lähemale.
