Et peatselt kimbutama hakkavat killustikupõuda leevendada, on kolm ettevõtet — OÜ Merko Kaevandused, Paekivitoodete Tehase OÜ ja AS Kiirkandur — alustanud keskkonnaministeeriumi heakskiidul uurimistöödega Nabala paealadel.

Põhjus, miks ettevõtted tundlikule karstialale vaatavad, on lihtne — paasi kaugemalt vedada on kallis ja Tallinna lähiümbruse maardlatele on suures osas majad peale ehitatud või siis on elanikud häälekalt protestinud. Nabalas aga on varud piisavad, hea kvaliteediga, ka on inimasustus kaugemal. Samas pole plaanist vaimustuses Nabala kandi ehk nelja valla elanikud.

Peaaegu 300 hektari suurust maa-ala hõlmavale tükile saaks teha seitse kaevandust. Seni on oma plaanides kõige kaugemale jõudnud Merko. 2004. aastal väljastas keskkonnaministeerium kõigile kolmele ettevõttele geoloogilise uuringu load ja eile pidi Merko esitlema ühele Nõmmküla karjäärialale tehtud keskkonnamõjude hindamise kava. Sellest on teada vaid, et paevaru asub kohati 25 meetri sügavusel, samas põhjavesi on juba 3 meetri sügavusel. See tähendab ca 23G000 kuupmeetrit ööpäevas, mis on suurem kui kogu Saku valla veetarbimine ööpäevas.

Pärastlõunal koguneski Saku vallamajja saalitäis rahvast kuulama, mis arendajal öelda. “Tahaks teada, mis saab veest. Siin on karstiala ja kui kuskil kaevata, siis tahaks teada, mis juhtub,” kurdab enne algust Kalju Arulaas Soovara külast. “Kui nad kaevandama hakkavad, siis unustage Tuhala Nõiakaev,” ütlesid oma arvamuse sekka ka nooremapoolsed mehed. Otto Ruut Hirtalu külast ütleb otse, et kardab oma veevärgi pärast. “Minu talu jääks küll kaevandusest kaugele, aga kuidas see mõjub? Paas on küllalt sügaval, palju tuleb vett välja pumbata. Kuhu nad selle surnud vee panevad,” on mees nõutu. “Kui põhjavesi langeb, on siin kõrb,” toetab teda Saustinõmme elanik.