Metsakorralduse litsentsid ei tõkesta vargusi
Mis annab meile alust nii arvata? Näiteks kütusefirmade litsentsimine ei teinud salakütusega äritsemist võimatuks — maksupetturitel olid kõigil litsentsid olemas. Ja harva juhtus seda, et litsents ära võeti. Või väärismetallide tegevusala, mis on samuti litsentsitud, ometi leidis seal aset suurejooneline, pea miljardi kroonini ulatuv salakaubavedu.
Tundub, et kui riik on mingi litsentsi juba väljastanud, loe: oma raha kätte saanud, siis edasisest kontrollist pühib ta oma käed puhtaks. See on just risti vastu sellele, mida me tegelikult tahame saavutada: et õigusrikkumised väheneksid. Lahemaa rahvuspargis käis pikka aega röövraie, sellest rääkis ja kirjutas ajakirjandus, aga midagi ei juhtunud. Väheefektiivse lõpptulemuse pärast pole õige veel ühe valdkonna — metsakorralduse — litsentsimine.
Ühe metsavarguse “väärtuskett” on tunduvalt pikem kui konkreetne laastatud metsalank. On ju veel lisaks alltöövõttu tegevad saemehed, palgi metsast väljavedu, kokkuost, uus transport maanteel või raudteel, sadam. Kui litsentsitakse vaid metsakorraldusega tegelevad ettevõtted, aga kõik muu jääb samaks, siis vargused ei vähene. Samas ei tule kõne alla kõigi lülide litsentsimine. Kui riigimetsa jääb valvama metsavaht, siis erametsal peab paremini silma peal hoidma nähtavasti omanik ise. Võib-olla aitaks metsatöötlusvahendite tingimusteta konfiskeerimine tabatud kurikaeltelt. Arendama peaks ka nn naabrivalvet: kui on kuulda saage vingumas, siis helistab naaber omanikule ja küsib järele…
Kuigi vahel võib kurja juur olla just omanik. Eraomandi tagastamise käigus said inimesed ootamatult metsaomanikeks, aga igal pool metsa raiuda ei tohtinud. Omanik soovis kiiresti metsa rahaks teha, aga seaduslik võimalus puudus. Pole ime, et mindi seaduserikkumise teele.
Rahvaliit kavandab ka keskkonnamaksude tõstmist, vastukaaluks tulumaksu alandamisele. Metsandusega seoses ei peaks keskkonnamaksu küll tõstma, sest mets on küll aeglaselt, ent põhimõtteliselt siiski taastuv loodusvara. Eesti metsasus on Riigimetsa Majandamise Keskuse andmetel 47%, mis on kõrge ja pole iseseisvusperioodil kahanenud. Peetakse ju näiteks puiduga kütmist — energiavõsa, hakkepuit, pelletid — loodussõbralikuks küttematerjaliks.
Mõned head aastad tagasi kavandati majandusministeeriumis eelnõu, millega oleks litsentsitud absoluutselt kõik majandustegevuse valdkonnad. Hea, et niisugune rumal idee sinnapaika jäi. Litsentsitud peaksid olema need võimalikult vähesed tegevusvaldkonnad, millest lähtub otsene oht inimestele: tulirelvad, ilutulestikud jms; metsakorraldus meie hinnangul siia alla ei kuulu.
