Keskkonnaministeeriumis infosüsteemide osakonna juhatajana töötavale Vahur Eenmaale kuulub kinnisturegistri andmetel piirkonnas üle 550hektariline maalapp, millest ligi 360 hektarit on mets. Eenmaa sõnul on suurem osa metsast tulekahju tõttu kannatada saanud, kuid täpsemad andmed selguvad pärast tulekahju lõppu. “Ei oska kahju hetkel hinnata, kuid arvestades, et põlenud puit ei kõlba paberipuiduks ja ka saematerjali tootmisel tekivad laual pinnale mustad jäljed, on kahju oluline,” iseloomustas ta tagajärgi ning ei salanud, et kahju võib olla miljon krooni või enamgi.

Maa-ameti andmeil on metsamaa keskmine hind ligi 20 000 krooni hektar, mis tähendab, et Eenmaale kuuluvate metsade väärtus võib olla 5-10 miljoni krooni.

Eenmaa eristub mitmetest teistest metsaomanikest selle poolest, et ta pole oma metsad aastate jooksul tükkhaaval kokku ostnud, vaid need tagastati talle omandireformi käigus. Tema olukorda raskendab ka kindlustuse puudumine. “Kunagi püüdsin sellega tegeleda, kuid siis 90ndatel ei olnud kindlustusfirmadel sellist toodet veel pakkuda,” selgitas ta.

MTÜ Eesti Erametsaliit tegevdirektori Ants Varblase sõnul on erametsa kindlustamine hetkel nullilähedane, sest see on liiga kallis ega tasu end ära. “Reaalne tulu muutub nulliks, kui peaks kindlustust juurde maksma,” selgitas Varblane, kes näeb probleemile kahte lahendust. “Kas me soodustame metsade kindlustamist või lähtume põhimõttest, et tulekahju puhul on tegemist katastroofiga ja riik hüvitab osaliselt kahjud,” ütles ta ja lisas, et riik peaks eraomanikku abistama, sest tuli ei tunne omandipiire.