Mida on kasulik teada enne õppelaenu võtmist?
„Tegu on väga lihtsalt taotletava laenuga, mida sageli võetakse liiga kergekäeliselt, ilma selge lisaraha vajaduseta – lihtsalt selle pärast, et saab,“ ütles teabekeskuse juht Piret Suitsu Swedbanki teates.
“Tegelikult tähendab aga mitu aastat järjest võetav õppelaen noorele peale kooli lõpetamist märkimisväärset maksekoormust, mis võib vähendada valikuvõimalusi iseseisva eluga alustamisel. Kolm aastat kestvad õpinguid võivad tänase laenusumma juures kaasa tuua 90 000kroonise laenukoormuse, mille tagasimaksmine tähendab kuueks aastaks igakuist ligemale 1500 kroonist kuumakset.“
Eriti keeruliseks läheb asi siis, kui kool peaks mingil põhjusel pooleli jääma ja võetud laenusumma tuleb kiirendatud korras tagasi maksta. Pooliku haridusega võib tasuva töö leidmine osutuda keeruliseks ning laenumakse võib moodustada sissetulekutest märkimisväärse osa.
Lisaks märkis Suitsu, et võrreldes varasemaga on oluliselt vähenenud riigipoolsed soodustused õppelaenu tagasimaksmisel.
“Näiteks ei kustutata enam noorte vanemate õppelaenujäägist poolt ning ei maksta nende avalikku sektorisse tööle asunute laenu, kel selleks alles nüüd õigus tekib. Samuti ei maksta alates sellest aastast tagasi ka õppelaenu intressidelt tasutud tulumaksu,“ tõi Suitsu välja.
Endiselt on alles võimalus kasutada riigi abi noortel peredel lapse sünni järel – kuni lapse 3-aastaseks saamiseni tasub õppelaenuintressi riik ning saab peatada ka laenu tagasimaksmise. Sama kehtib sõjaväkke minekul.
„Mõlemal juhul tuleb aga kõigepealt pangale avaldus teha,“ rõhutas Suitsu. „Niisama laenu tagasimakseid ei peatata. Laenusaaja surma korral maksab õppelaenu tagasi täies ulatuses riik. Ka 80–100protsendiliselt püsivalt töövõimetuks tunnistatud isikute õppelaenu maksab täies ulatuses tagasi riik. Ka nende kurbade sündmuste puhul tuleb aga pangaga ühendust võtta.“
Õppelaenu maksimumsumma on tänavu 30 000 krooni. Paljudele korduvtaotlejatest laekub summa kontole automaatselt. Ka seda soovitab Suitsu arvestada.
“Iga õppeaasta alguses tuleks uuesti mõelda ja arvestada, millised on laenu kasutamise eesmärgid, mitte võtta vastu automaatselt kontole laekuvat summat,“ rääkis ta.
Selleks, et raha kontole automaatselt ei laeku, tuleb vastav teavitus teha pangale juba nüüd. Teada tasub ka seda, et laenu ei pea võtma maksimaalse summa ulatuses, aga hilisematel aastatel kasutamata jäänud jääki eelmisest aastast välja võtta ei saa.
Oluline teema on ka õppelaenu käendamine, mis toob tudengi jaoks kaasa vastutuse käendajate ees ja käendajate jaoks võimaliku rahalise kohustuse.
„Hooletu tudengi õppelaen tuleb tagasi maksta käendajatel ning võla tekkimisel ei saa ka võlgnikust käendaja näiteks laenu-liisingut võtta või mobiiltelefoni lepingut sõlmida. „Mistahes laenu käendamine on kaalukas otsus, mida ei tohi uisapäisa teha ning kindlasti ei tohi käendada kellegi laenu, keda te ei usalda ega tunne,“ rõhutas Suitsu.
Samuti tasub laenuvõtjal teada seda, et kohustus tasuda pangale intresse saab alguse kohe laenu võtmisel, mitte siis, kui kogu summat tagasi maksma hakatakse.
„Esmakordse laenaja puhul võetakse lepingutasu ja intressid laenusummast kohe maha, edaspidi tuleb intresse tasuda kord aastas, sügiseti. 30 000-kroonise laenusumma puhul on intressimakse ligi 1500 krooni ja seda tuleb tasuda ühekordsete aastaste maksetena kuni ajani, mil alustatakse laenu tagasimakseid,“ selgitas Suitsu.
Õpingute kavandamisel tasub mõelda ka, et õppelaenu on õigus saada igal haridustasemel ja -astmel vaid ühe nominaalse õppeaja ulatuses. Näiteks kui võtta õppelaen majanduse erialal bakalaureuseõppes, siis teistkordselt psühholoogia bakalaureusekraadi õpingute ajal laenu kasutada ei saa, küll aga magistriõppe jaoks. Õppelaenu lepingu saab sõlmida vaid ühes pangas ning soovi korral saab õppelaenu viia ühest pangast teise ehk refinantseerida.
