Veel hiljuti töötas Riigikogu majanduskomisjonis inimene, kes ei teadnud majandusest mitte midagi. Ta ei teinud vahet intressil ja annuiteedil ega saanud aru, mille poolest erinevad finantsinstrumendid nendest instrumentidest, millega tehakse muusikat. Tal polnud ähmastki aimu, mida tähendab HELIBOR või kes kurat on prokurist. Ta arvas, et kliiring on spordiala ning lombard on puue. Ja ometi töötas see inimene Riigikogu komisjonis, kus otsustatakse Eesti riigi tähtsamaid majandusküsimusi.

See inimene olin mina.

Kõigest hoolimata arvan ma tänagi, et olen ettevõtja. Ma olen olnud ettevõtja sellest ajast, mil Eestis lubati taas ettevõtlusega tegelema hakata. Vähemalt nii olen ma kogu aeg arvanud.

Ma olen aastakümneid uskunud, et ettevõtlus seisneb odavalt ostmises ja kallilt müümises. Ma olen olnud kindel, et igaüks, kes on suuteline internetis osaühingu looma ning arveid klientidele e-mailima, on automaatselt ettevõtja. Ja võib-olla ongi. Küsimus on selles, kas ka hea ettevõtja.

Ma ei pea end edukaks ettevõtjaks, kaugel sellest. Küll aga on mul kuhjaga veidraid ja omamoodi õpetlikkegi kogemusi ettevõtlusest, mis on minust tänaseks teinud selle, kes ma olen. Neid kogemusi jagan sel nädalal EASi Facebooki lehel. Mine ja laigi EASi lehte ning saa nädalaga teada, kuidas ka kõige ebaettevõtlikumal inimesel (ehk minul) õnnestub korraliku käibega mikroettevõte tööle panna.

Jaga
Kommentaarid