Miljard kulus päevadega

Aasta viimasel kahel nädalal said põllumehed PRIA-lt üle miljardi krooni abiraha, mis suures osas paari päevaga ära kulutati.

Pea pool miljonit krooni saanud Takkasaare talu peremehe Arvo Kuutoki majapidamises Järvamaal kulus toetus päevaga, jätmata ühtegi märki üleöö saabunud rikkusest. Klaarimist vajasid vanad võlad, tuli teha uued ostud ja täiendada kütusevarusid. Viimane suurem summa laekus tema arvele jõululaupäeval ja jõudis seal olla ühe päeva.

“Et ellu jääda, on vaja uut tehnikat, vana tuleb välja vahetada, aga see on kurivaimu kallis. Üks pisikene tõstuk traktori ette maksab sama palju kui sõiduauto — üle 200 000 krooni. Ja ongi pool läinud. Siis veel üks masin osta, kütet varuda ja vaat et tuleb puudugi. Oleks raha jätnud uude aastasse, oleks tulnud maksta kohe ka tulumaks,” rääkis Kuutok.

Tulu- ja sotsiaalmaksu pidanuks vana aasta sees kulutamata jäänud toetussummadelt maksma need põllumehed, kes tegutsevad füüsilisest isikust ettevõtjatena (FIE) ning ei ole pangas avanud erikontot.

Harjumaa talunik Jaanus Ajaots ütles, et tänu erikontole temal raha kulutamisega kiiret ei olnud. Teravilja kasvatamisega tegelev Ajaots kavandab toetussummat kasutada sel aastal uue kuivati ehitamiseks. Varasematel aastatel on ta Euroopa Liidu abiraha eest tehnikat uuendanud — soetanud uue traktori ja kombaini.

Tänu aasta lõpus põllumeeste arvetele laekunud miljardile kroonile oli põllutehnika müüjatele aasta lõpp kullaauk. Talunikud ja ühistud tulid toetusraha sirgeks lööma ja vanu võlgu klaarima.

Tehnikamüüjad andsid juba pool aastat tagasi kaupa võlgu, teades, et aasta lõpul hakkab raha liikuma. “Palju oli neid, kes käisid viimastel päevadel ostmas. Kellel oli 30 000, kellel 10 000 krooni raisata ja seda just aasta viimastel päevadel,” rääkis Agromarketi juhataja Juhan Simmer.

Taure ASi müügijuhataja Toomas Jürgeni sõnul olid peamisteks klientideks võlamaksjad. “Tohutud võlad olid, aga see nimekiri on nüüd märgatavalt vähenenud. Me teadsime ka enne, et aasta lõpul saavad talunikud toetused kätte, seepärast ka sai tehnikat võlgu müüdud,” sõnas ta.

Ka jõululaupäeval veel viimaseid kümneid tuhandeid kulutanud Takkasaare talu rahvas kasutas abiraha tehnika uuendamiseks ega pidanud otstarbekaks eurotoetuste abil majapidamist laiendada.

Kui 15 aastat tagasi tehti otsus minna Türilt maale ja hakati üles ehitama perenaise Aivi esivanemate kodu, mis sõja ajal maha põletati, polnud kumbki loomapidamist õppinud. Kunagisest talukohastki oli alles vaid elumaja vundament, kaks abihoonet ja kolhoosi ajal ehitatud lauda varemed. Praegu on majapidamises kaks laudahoonet, abihooned ja suur elumaja. Esimene raha saadi krundil­ kasvanud võsa maharaiumisest. Paari aasta pärast võeti­ esimesed mullikad ja nüüdseks on kari 150pealine, neist 80 lüpsilehma. Põllumaad on 250 hektarit, sellest 120 renditud.

“Oleme siin küll mõelnud, et võiks teha meierei, aga ei mängi välja. Vaja oleks paar miljonit investeerida, ehitada uus hoone. Nõuded väikemeiereile on samad mis suurele kombinaadile. Kalliks läheb,” arutles Arvo. Lammaste pidamisel poleks mõtet — villale pole turgu. Veised jälle ei tasu ära.Seega ainus väljakutse on piimakari. Juurikate kasvatamine nõuaks lisatööjõudu. Kuna seni on oma pere jõududega tehtud enamik töid, siis jääks töökäsi puudu. “Kes on töötegija sellel on juba töö olemas, ja kellel pole tööd, see ka seda ei tee,” võttis Arvo kokku ühe maaelu varjukülje. Nii on näiteks Takkasaare peretütar tööl rootslaste juures lüpsjana. “Eks ikka raha pärast, mina siin ei suudaks talle sellist palka maksta ja nii tütar lüpsabki rootslaste lehmi,” tõdes Kuutok.

Toetuste taotlemine algab varem

Vältimaks aasta lõppu kuhjuvaid toetusi, hakkab PRIA osa taotlusi vastu võtma ja välja maksma varem.

Loomatoetuste taotlusi hakkab PRIA vastu võtma juba veebruaris ja maksab need aasta lõpu asemel välja juba suvel. “Sel aastal jäid toetused aasta lõppu, kuna taotlusi võeti vastu hiljem, ja suvel, kui loomad olid karjamaal, oli neid raske üle lugeda,” selgitas PRIA pressinõunik Heli Raamets.

Maatoetuste väljamaksed algavad siiski detsembris nagu ka sel aastal. Erandiks on vaid see, et neid makstakse välja aprillini. “See võimalus oli ka 2004. aasta toetusega, aga talunikud soovisid, et saaks eelmisel aastal kõik raha kätte. Paljud olid võtnud võlgu ja tahtsid toetusega need vana aasta sees ära maksta,” lisas Raamets.

Esimene suurem rahaabi 10 aasta jooksul

“Olen kogu aeg Euroopa Liitu uskunud,” kiitis 200pealise veisekarja omanik Magda Pallo, kes on üks suurema FIE-toetuse saajaid. “Igatahes nii palju, kui tänavu aasta saime, pole varem saanud,” rõõmustas ta pea 200 000 kroonini ulatunud toetuse üle.

“Lehmadega olen tegelenud kümmekond aastat ja oma piimarahagi piimakombinaatidest taga ajanud, nii et jalad rakkus. Anti 5000 krooni kaupa, aga maksuamet hakkas kogusummast käibemaksu võtma ja tekkisid võlad,” meenutas ta raskeid aegu. Maksuameti võla tõttu jäi ühel aastal isegi piimalehma toetus saamata.

Eelmise aasta toetus paneb kõik halva unustama. Aasta lõpus ostis Pallo kütust, loomasööta ja veidi jäi uude aastasse, kuid enda tarvis ei jää sealt midagi, rääkis perenaine.

“Loomadega raha tuli ja sinna see ka läheb. Ei mingit reisi soojale maale. Laut vajab kohendamist, sõnnikuhoidla tuleb teha, tehnika on vana, katki ja logisev, aga ega selle toetusega masinat ei osta,” rääkis ta.

“Teine asi, et masin maksab miljoni, aga kust ma võtan mehe, kes sellega sõitma hakkab? Pole ühtegi. Kui ikka tuleb viinaisu peale, siis ta kargab rooli ja läheb otsima, pärast leiad kraavist. Ja varastavad. Vana luua viivad ka minema, kui saavad,” kurtis Pallo töötegijate nappust, mida abirahaga kuidagi ei leevenda. Viinalembelised kipuvad töötajad tema sõnul olema ja ei aita siin ka asulasse ostetud korterid.

Pallo jättis töötajatele isegi jõulupreemia maksmata ja viis hoopis kodudesse jõulupakid, muidu oleks raha joogi peale kulunud.

Ometi pensionipõlve ta nautida ei taha, sest siis kaotaks töö ka need kaheksa vaevaga leitud ja hoitud töölist.

Siiski on raskemad ajad möödas, usub naine.

Takkasaare talu peremees Arvo Kuutok tunnistas samuti, et see oli esimene kord saada nii suurt toetust, mida võis kasutada oma äranägemist mööda. Varem jagatud investeerimistoetus oli küll suur, kuid kindla ostu peale.

Eelmisel aastal saadi ka piimalehma pealt keskmiselt 1000 krooni toetust, lisaks sümboolne teraviljatoetus.

“Aga et Rootsi põllumeestele järele jõuda, selleks kulub veel väga palju aega. Eestis oli kriis — piimahind madal ja toetusi polnud — sellest ajast on jäänud auk just tehnika osas, mis vajab väljavahetamist. Nii et kõik raha läheb ringiga tagasi.”

Takkasaare talu on tasapisi vana tehnikat välja vahetamas, kuid lisaks Valtra traktorile seisab hoovis ka vana Belarus.

Samas kurtmiseks Kuutok põhjust ei näe — on ju piimagi kokkuostuhind tõusnud aastaga ligi nelja kroonini.