Milline kala ja millises olekus muna on organismile parim

Kala soovitatav päevane kogus on 2–4 portsjonit ja seda võiks süüa vähemalt 3 korda nädalas. Oluline on ka jälgida, kui rasvane on kala. Millist muna on aga soovitatav süüa?

Kala on kasulik süüa tema rasvas sisalduvate omega-3 rasvhapete tõttu. Kalas on ka rohkesti organismile vajalikke A-, D- ja E-vitamiine. Südame-veresoonkonnahaiguste korral tuleks liha asendada kalaga. Kalade rasvasus sõltub nende liigist, toitumusest, elutsüklist, vanusest, suurusest. Mõõdukat rasvarikaste kalade söömist pole vaja karta.

Rasvasisalduse järgi jagunevad kalad tinglikult nelja rühma:

• suhteliselt lahjad kalad (rasvasus alla 2%): tursk, luts, koha, haug;
• keskmise rasvasusega kalad (kuni 5%): lest, räim, latikas, karpkala, tint, nurg;
• rasvased kalad (üle 5%): rääbis, siig, kilu;
• väga rasvased kalad (üle 15%): angerjas, lõhe, forell, heeringas, sardiin, viidikas.

Kolesteroolirikkad on kalamari ja krevetid. Oluline on pöörata tähelepanu töödeldud kalatoodete soolasisaldusele, nt kalakonservid, soolatud ja marineeritud kalad sisaldavad palju soola.

Muna soovitatav päevane kogus on 0,5–1 portsjonit ehk 0,5–1 muna, nädalas 3–4 portsjonit. 1 muna annab umbes 80 kcal energiat.

Munad on kasulikud, sest need sisaldavad valke, lipiide, vitamiine ja mineraalaineid. Organism omastab poolkõva muna paremini kui kõvaks keedetud muna.

Tervetel inimestel ei teki muna söömisega probleeme. Südame-veresoonkonnahaigusi põdevad inimesed võiksid piirduda kahe munaga nädalas, sest munakollane on kolesteroolirikas, munavalge söömisel ei ole piirangut. Vutimunad on 4–5 korda kergemad ning seetõttu on neid ühes portsjonis vastavalt rohkem.

Allikas: toitumine.ee